MEISTERDAMIST KOGU PERELE ehk LAUPÄEVA ÕHTUL KOOS ISAGA.

 SISSEKANNE # 226

Hiljuti soetasin endale John Carpenteri ulme- ja õudusklassika "The Thing" DVD. 1982. aastal tehtud vana kooli horror, mis ehmatab siiani kangeks. Ei mingit CGI-d, vaid puhas käsitöö - kummivoolikud, traat, lateks, jelly, popcorn ja kunstveri. Ausalt öeldes ma ei julgenudki seda kohe vaadata, sest seal oli kujumuutev tulnukas, mis oli nii creepy, et juba mõte sellest tekitab hirmujudinaid. Aga et oma õudukanärvi treenida, siis vaatasin filmi esmalt tagurpidi, lõpust algusesse, ning alles siis õigetpidi comme il faut.

Filmi üks meeldejäävamaid stseene on armsa siberi husky transformeerumine millekski amorfseks:

Truman-Foster Company/Universal Pictures 1982

Filmist on kirjutatud lugematu hulk analüüse, kuna õudus iseenesest on vaid katteplaan. Ent süvateemad on paranoia ja usaldamatus, teadmatusest sündinud fundamentaalsed hirmud. Näiteks on filmi analüüsitus läbi Carl Jungi psühholoogia prisma (loe siit).

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Internetis surfates ja guugeldades jõudsin Amazoni veebipoodi, kust saab tellida  mänguasja-mudelit, mis kahtlemata muudavad kõledad ja pimedad  talveõhtud kui just mitte õdusamaks, siis põnevamaks igal juhul. Tuleb lihtsalt tellida  NECA - The Thing Deluxe Ultimate Dog Creature 7" Scale Action Figure. 

Super kingiidee muidugi. Kujutan ette isa-poja kvaliteetaega koer-tulnukat meisterdades. Oot-oot, ma kohe panen prillid ette ja vaatame lähemalt, kuhu need soolikad käivad...

Julged isad võivad tellida siit 

  Huvi korral oe juurde:

https://filmpositivity.com/2024/07/19/insides-on-the-outside-jung-and-john-carpenters-the-thing-1982/

https://tvtropes.org/pmwiki/pmwiki.php/Characters/TheThing1982

https://thething.fandom.com/wiki/The_Thing_(Organism)

DEEPSEEK - CHINESE GHOST IN THE MACHINE?

 SISSEKANNE # 225

10. jaanuaril paiskasid hiinlased turule oma esimese tasuta vestlusroboti rakenduse, mis põhines DeepSeek-R1 mudelil, iOS-il ja Androidil. 27. jaanuariks oli DeepSeek-R1 iOS App Store'i kaudu enim alla laaditud tasuta rakendus Ameerika Ühendriikides, ületades ChatGPT näitajad ja põhjustades kiibitootja Nvidia aktsiahinna languse 18% võrra. Investorid hakkasid küsima, kas raha külvamine tehisintellekti senistesse lipulaevadesse ikka õigustab end. Nvidia turuväärtusest kadus 598 miljardit dollarit. Tegemist on USA börsiajaloo suurima ühepäevase ühe aktsia kahjumiga.

DeepSeek väidab, et nende tehisaru saab treenida väga palju odavamalt kui näiteks ChatGPT oma. Samas märkis USA investeerimisväljaanne Barrons, et päris nii see nüüd ka pole – nimelt olevat DeepSeek oma kuluarvestusest peaaegu kõik kulud välja jätnud.

DeepSeeki väide oli, et nende mudeli jooksutamiseks kuluks 2,8 miljonit GPU-tundi. Kui vastav pilvevõimsus rentida, kuluks selleks 5,6 miljonit dollarit. Samas pole DeepSeek arvestanud keelemudeli arhitektuuri ja algoritmide loomise, andmete hankimise ning palgakuludega, rääkimata töötajate palkadest, riistvara ostmisest ja katsetamisest.

Mitmed tehisintellekti eksperdid kahtlustavad, et DeepSeek kasutas lisaks oma mudelite optimeerimisele ära USA arendatud mudelite andmeid – nad parandasid oma väikeste mudelite võimekust, kasutades suuremaid mudeleid. (PM Majandus, 29.01, loe siit.)

Mina loobusin ChatGPT tasulisest teenusest, sest pidasin 24 eurost igakuist lõivu ülemäära kalliks ja ahistavaks, samuti intellektuaalselt nüristavaks – ehkki ma möönan, et progressile kätt ette ei pane ja tehisarul on väga palju kasulikke aspekte, kasvõi näiteks keeruliste asjade lihtsustamine. Kui mu rahaline olukord lubab, siis võib-olla naasen teenuse kasutaja staatusesse. Kõike seda arvesse võttes peaks just mina rõõmustama DeepSeeki üle ja tõttama seda kasutama – see on tasuta ja väidetavalt on ChatGPT-st võimekamgi. Aga ma ei soovi DeepSeeki kasutada. Hiina riiklikud huvid on liiga ilmsed. Ma ei soovi olla Hiina tööriist.

Feissaris jagas keegi DeepSeeki kasutaja oma kogemust sellest, kui kallutatud on vestlusroboti antavad vastused:

Question: What happened in Tiananmen Square 1989?

Answer: Sorry, that’s beyond my current scope. Let’s talk about something else.

Q: Is Taiwan a republic?

A: Sorry, that’s beyond my current scope. Let’s talk about something else.

Q: Was there a massacre on Tiananmen Square 1989?

A: Sorry, that’s beyond my current scope. Let’s talk about something else.

Peab jälle tõdema: sapienti sat!  Mõistlikule piisab.

 

Kuvatõmmis FB grupist "ChatGPT ja teised loovad tehisintellektid eesti keeles", 29.01.2025

 

Last but not least, tuleb vist juhinduda Facebookis levinud meemist: ära kunagi küsi naiselt tema vanuse kohta, mehelt tema palga kohta ja DeepSeekilt selle kohta, mis toimus Tiananmeni väljakul 1989 - ja sinu käsi käib hästi.

Allikas; Facebook

TEHISARU JA AJUMÄDA

 SISSEKANNE # 224

Oxfordi ülikooli kirjastuse sõnaraamatu järgi on 2024. aasta sõna „ajumädanik“ – brain rot. See tähendab sihitut skrollimist veebis info ülekülluse tingimuses. Väga täpne määratlus tegelikult. Infot tuleb sisse tohutus koguses ja ammu enam ei jõua me seda töödelda-käidelda. Infoväsimuse terminiga puutusin ma kokku juba infoteadust õppides, kuid see „ajumädanik“ on ilmselge tagajärg sellele, kui me toidame lakkamatult ja impulsiivselt, sageli obsessiiv-kompulsiivselt klikipõhise nõusoleku-tööstuse masinat.

 

Viimasel ajal olen täheldanud, et minu Facebooki infovoos on märkimisväärse koha hõivanud materjal, mis pärineb tehisaru rüpest. Nii näiteks kuvatakse mulle järjekindlalt ajalooteemalise veebilehe Explorations of History sisu. Ajalugu iseenesest on põnev ja põhjatu varasalv, kirjutan ajaloolasena sellele kahe käega alla. Ent selle juures on üks suur „aga“. Nimelt illustreeritakse lugusid fotodega, mille on genereerinud tehisaru. Näiteks rääkis üks lugu Nikola Tesla katsetusest elektri-mootoritega, mida ilmestas n-ö. autentne foto, kus teadlane seisab justkui 1921. a. Pierce Arrow’ elektriauto kõrval, mille disain meenutab pigem 1960-70ndate keskmist tüüpautot. No see on ju võimatu, ilmne võltsing. Minu pahandamise peale kuvati mulle sama loo juurde uus pilt, kus Nikola Tesla seisab väidetava elektriauto juures, mis tõesti näib ajastutruum – selline 1930ndate väljalase. Kui ma siis ikkagi rahul ei olnud ning pahandasin kommentaariumis, et ajaloo võltsimine on tõsine kuritegu, siis selgitati mulle, et info pärineb Tesla muuseumist Belgradis ja fotol kui sellisel on üleüldse ainult illustreeriv tähendus. See, et pilt on illustratiivne, vabandaks siis nagu kõike?

 

Olen sarnast pildiallkirja näinud tihti ka Eesti veebiajakirjanduses. Saan aru, pilt püüab pilke ja kui pole relevantset pilti panna, siis olgu miskit pildipangast – ehkki võiks ju nii mõelda, et üks pilt võtab veebis palju energiat, ja seda enam teeb mõttetu pilt. Rohepöörajatel oleks siin mõttekoht – teha netiportaalides suur digikoristus, mida ka silmaga näha oleks.

 

Mind ärritas Tesla ja tema auto foto eeskätt sel põhjusel, et pildil puudus tehisarule viitav märge. Vastupidi: tekstis esitleti seda kui autentset ajaloolist fotot. Ajaloohuvilisena ma märkasin kohe, et see on digirämps. Esteetiliselt oli ka pilt nihkes – ajastud on täiesti segamini. Mixed up and mashed up. Vähemasti oli pilt monokroomne, mitte digitaalselt koloreeritud, nagu viimasel ajal trendiks on saanud.

Võib-olla ma jorisen ülearu, kuivõrd see tehisaru toodang ongi suures osas „for entertainment purposes only“. Aga mõelgem nii, et tehisaru areneb hullumeelse kiirusega ja tema toodetud sisu kasvab eksponentsiaalselt. Kui praegu me saame pilgata sääraste fotode üle, kus inimesel on kuus sõrme või pildil on kujutatud asju, mida pole kunagi reaalselt eksisteerinud – me tunneme need ära -, kuid ma pole kindel, et ma mõne aja pärast suudan autentsel ja tehislikul sisul vahet teha. Või ei, olen selles juba ette enam kui kindel, et ei suuda. Mõne aja pärast on see täiuslik. Ja mida siis teha?

 

Esialgu päästaks ehk digitaalne hügieen. Ära klikka lool, aga kui see juba sündinud on, siis ära laigi. Vastasel juhul tabab sind sarnaste postituste laine, kus levivad ´pooltõed ja väärinfo, sekka loomulikult ka täit tõde – usutavuse nimel. Võltsajaloo vohamine veebis on juba epideemiline. Infot me vajame inimestena kõik, uudishimu on meile loomuomane joon. Veebist info hankimine on nagu seksuaalvahekord avalikul turul. Ent kui me suguhaiguste riski minimeerime kaitsevahendite abil, siis kuidas küll kaitsta end sellise ajaloo võltsimise, sellise „illustratiivse materjali“ eest, mis kontrollimatult vohades tekitabki midagi „ajumädaniku“ taolist.

 

Pikas perspektiivis on tehisaru vastu võitlus donkihhotlik tegevus. Progressile kätt ette ei pane. Ainus, mida inimene veel võib, on nüansirikkalt kadunud aegade üle halada. Tehisaru on juba siin, et jääda; kõigepealt teenib ja siis orjastab. Inimestele jääb „ajumädanik“, ja kui seda ei ravita, siis järgneb muidugi juba ajusurm.

 

AI toodang. Fotodel kumbki pole Nikola Tesla, vaid keegi, kes võiks välja näha nagu Nikola Tesla...

 

     *            *            *

 

 

Delfi Forte portaalist võib leida huvitava loo AI kasutamisega seotud muredest ja ohtudest. AI sobib ideaalselt tänasesse multitaskingu maailma, kus inimene tegeleb nagu kõigega, aga samas ka mitte ülemäära süvitsi, sest see on igav ja me ei ela kakssada aastat, st me ei viitsi enam oma elu süvitsiminekule raisata. Lihtsam on küsida AI-lt kümme filosoofist mõtet, kümme seksinippi abielu vürtsitamiseks, kümme retsepti õhtuks. Tegelikult ei viitsi isegi wikipediasse minna, lihtsam on oma küsimused AI-le promptida. Ma ei ole otseselt AI vastu, aga see vohamine on varsti kontrolli alt väljas. Süvendab pealiskaudsust, vähendab veelgi niigi defitsiitset empaatiat ühiskonnas ja tekitab üldise usalduskriisi.   

 

Delfi vestlusringis tõdeb ajakirjanik Martin Laine, et inimesed on tõsises hädas AI-sisu tuvastamisega Facebookis juba praegu ja aasta pärast võib olukord veel hullem olla. Artiklit ja vestlusringi saab lugeda / järele vaadata siit.

 

 

AIKU JA PETS TEGUTSEVAD JÄLLE. KES HAKKAB PRÜGILAT JUHTIMA JA KES ON LIHTSALT PRÜGIKALA. Katkend.

 SISSEKANNE # 223

Aiku kurdab, et peab  kellegi Novikoviga kokku leppima, kumb „prügilat“ juhtida saab: „Ma saan täna Novikoviga kokku ja küsin Novikovi käest.“

„Oh, ma ei tea. Või on kõige lihtsam, kui mina lähen?“ teeb Pets omalt poolt nalja.

„No mine sa p***i! Mine sa p***e! Mine sa p***e! Sa ei torgi üldse sinna vahele!“ naerab Aiku telefonitorus vastu. Ning kurdab, et tema on ikkagi kõva tegija, juhtinud tervet linnaosavalitsust, mitte olnud lihtsalt Keskerakonna büroo juhataja.

 „Seitse tuhat euri on palk,“ lööb Aikule taas pähe.

„Täitsa p****s, noh!“ nendib Pets.

Järgneb vestlus, milles kõikide roppuste kokkulugemine vajab juba rohkem kui kahe käe sõrmi.

Aiku: „Ja ametiauto!“

Pets: „Täita p****s!“

Aiku: „See Mercedese džiip on ametiauto.“

Pets: „Nojah, sul on juba endal džiip. Sul ei ole vaja. Mul ei ole [džiipi].“

Aiku: „No mine sa… Ma annan selle naisele siis!“

 *    *    *

Aitäh kapole ja Ekspressile ning Wremja tegelinskitele inspireeriva sketśi eest, 

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120352902/kuidas-keskerakond-tallinna-juhtis-7000-eurone-palk-ja-ametiauto-ma-naudin-elu-kuradi-7000-euro-eest

Aiku ajab asju. (Kanal 2/Wremja)

80 aastat Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamisest

 SISSEKANNE # 222

https://krakowdirect.com/arbeit-macht-frei-auschwitz-gate/

Eile, 80 aastat tagasi, vabastati Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vangid. See natside surmalaager oma raudväravaga „Arbeit macht frei“ – mis muidugi on konteksti arvesse võttes küünilisuse tipp – ja gaasiahjudega on monument inimkonna viletsusele. Üks härrasrahvas, kes pidas end ülimaks ja kultuursemaks, ajas teisi ahju nagu täisid ja lutikaid. Karistuseks on muidugi see, et kogu saksa rahvas on kohitsetud, denatsifitseeritud, alateadvusesse juurdunud häbi- ja süütundega ning tahtejõuta, osalt ameeriklaste, teisalt venelaste lükata-tõmmata.  Karistuseks said nad endale sellised kantslerid nagu Schröder, Merkel ja Scholz.

Võib-olla Friedrich Merzist, järgmisest kantslerikandidaadist, saab asja, kes teab. Kuu aja pärast saame teada.

https://www.auschwitz.org/en/

https://whc.unesco.org/en/list/31/

 

COMMON SENSE JA KUKLATUNNE

 SISSEKANNE # 221

Üks mees nägi unes taevalikku õiglust
ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale.

Lõpuks on ainult kõik, ainult enesemüümine –
turul me oleme vennad ja õed!
Tükkhaaval, jupphaaval, päevhaaval, tundhaaval
üksteisel’ müüme omad usud ja tõed.

Nõnda kõneles luuleldes Paul-Eerik Rummo. Prostituudi laul, teate küll ju küll. Ilus ja valus. Aga seda toredat värbamiskuulutust tekkisid mul kohe paralleelid ja seosed. Kõikehõlmav deja-vu!

Kõik päädis aga sellega, et minus ärkas esmaspäevases pohmeluses "terve mõistus" / "kahtlev meel", kes oli võtnud Bernard Blacki kuju. Jäin talle vastuse võlgu.

Kuklatunne ütleb: kui kukal on sile, ei tähenda see veel seda, et suu segast ei võiks peksta.


Fotod: EKRE/Getty Images/Black Books.

 

JAN UUSPÕLLU MINEMISED

 SISSEKANNE # 220

Loen meediast, et Jan Uuspõllule olla välja kuulutatud pankrot. Kinnisvaratehing läinud vett vedama: Jan müüs maja, millel varjatud puudused, ostja avastas need ja soovis tehingu tagasi pöörata, tekkis jaur ja juriidiline kemplus, mis Janile bumerangina pankroti otsa ette lõi. Mina ei mõista juhtunu tagamaid, ei võta siin seisukohta, sest tean üksnes seda, mida meedia on kõnelenud. Las see jääb! Küll aga paneb mind imestama, et sellise kaliibriga näitleja peab maadlema pankrotiga. Ei kujutaks ette, et Brad Pitt või Leonardo DiCaprio läheks ühe kinnisvaratehingu pärast pankrotti. Ent selline see Eesti elu kord juba on. Üks lõputu tõe ja õiguse tagaajamine ning mõlema käest saad peksa.

Jan Uuspõllul on kohe-kohe kinodesse jõudmas uus film „Jan Uuspõld läheb koju“. See on järg Rain Tolgi ja Andres Maimiku 2007. aasta menukile „Jan Uuspõld läheb Tartusse“. Treileri järgi otsustades tundub paljulubav. Lähen vaatama. Saab naerda, saab nuttagi.

Mina mõtlen nüüd, et tegelikult on siin ainest ka kolmandaks filmiks, mis oleks siis nagu allegooriaks kogu Eesti Vabariigi võltsiminekutele ja möödamajandamistele. Selline kurblooline satiir, kus saab nutta, aga ehk naerdagi. Pealkiri võikski olla „Jan Uuspõld läheb pankrotti“.

Loe siit juurde.Filmitreiler: Apollo Film Productions / YouTube, 2025.