SISSEKANNE # 374
Postimees kirjutab, et vastukaaluks USA 28-punktisele plaanile Ukrainas rahu sõlmimiseks
esitasid Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa nüüd ka oma ettepanekud sõja
lõpetamiseks, mis muu hulgas lubaks Venemaa tagasi G8-sse ja seaks Ukraina
sõjaväele rahuajaks suuruse piirangu (800 000 sõdurit), kuid ei annaks kogu
Donbassi Venemaale.
Samuti seaks Euroopa plaani nõude, et Ukraina
korraldaks rahu sõlmimise järel võimalikult kiiresti valimised. Venemaa on
nõudnud valimisi lootuses, et see jätaks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi
võimuta.
Küll on Euroopa riigid esialgsest kavast maha
kriipsutanud Kremli nõude, et Ukraina loovutaks Donbassi piirkonna.
Ameeriklaste koostatud 28-punktiline plaan nägi ette, et Ukraina loovutaks
suured maa-alad, sealhulgas territooriumid, mida Venemaa väed pole isegi
vallutanud.
Uudisteagentuur Reuters väidab end olevat
tutvunud Euroopa variandiga ning nende järgi on 28-punktiline rahuplaan
järgmine:
1. Ukraina suveräänsus tuleb uuesti kinnitada.
2. Venemaa, Ukraina ja NATO sõlmivad täieliku
ja lõpliku mittekallaletungilepingu. Kõik viimase 30 aasta jooksul tekkinud
ebaselgused lahendatakse.
USA plaani punkt 3 on kustutatud. Reutersile
kättesaadavaks tehtud ettepanekus sätestataks: „Eeldatakse, et Venemaa ei ründa
oma naabreid ja NATO ei laiene edasi.“ (Sehr gut! Nagu ma
juba ütlesin, on mõttetu üritus Venemaalt midagi eeldada, pealegi on eeldamine
kõigi läbikukkumiste ema.)
4. Pärast rahulepingu allkirjastamist algab
Venemaa ja NATO vahel dialoog, et käsitleda kõiki julgeolekuküsimusi ja luua
pingete leevendamise keskkond, et tagada globaalne julgeolek ning suurendada
ühenduvuse ja tulevaste majanduslike võimaluste potentsiaali.
5. Ukraina saab kindlad julgeolekutagatised.
6. Ukraina sõjaväe suurus rahuajal piiratakse
800 000-le.
7. Ukraina NATOga ühinemine sõltub NATO
liikmete konsensusest, mida praegu ei ole.
8. NATO nõustub rahuajal mitte paigutama enda
juhtimise all vägesid alaliselt Ukrainasse.
9. NATO hävituslennukid paigutatakse Poolasse.
10. USA tagatis, mis peegeldab [NATO] artiklit
5:
a)
USA saab tagatise eest hüvitist,
b)
kui Ukraina tungib Venemaale kallale, kaotab ta tagatise,
c)
kui Venemaa tungib Ukrainale kallale, taastatakse lisaks jõulisele
koordineeritud sõjalisele vastusele kõik ülemaailmsed sanktsioonid ning
tühistatakse igasugune uue territooriumi tunnustamine ja kõik muud käesolevast
lepingust tulenevad eelised.
11. Ukrainal on õigus saada ELi liikmeks ja
riik saab oma kõlblikkuse hindamise ajaks lühiajalise eelisseisundi ligipääsus
Euroopa turule.
12. Tugev ülemaailmne taastepakett Ukrainale,
mis hõlmab muu hulgas järgmist:
a)
Ukraina arengufondi loomine, et investeerida kiiresti kasvavatesse
tööstusharudesse, sealhulgas tehnoloogiasse, andmekeskustesse ja
tehisintellekti arendamisse,
b)
Ameerika Ühendriigid teevad Ukrainaga koostööd, et ühiselt taastada, arendada,
moderniseerida ja käitada Ukraina gaasiinfrastruktuuri, mis hõlmab torustikke
ja hoidlaid,
c)
ühine jõupingutus sõjast mõjutatud alade taastamiseks, et taastada, uuesti
arendada ja moderniseerida linnu ja elamupiirkondi,
d)
infrastruktuuri arendamine,
e)
mineraalide ja loodusvarade kaevandamine,
f)
Maailmapank töötab välja spetsiaalse rahastamispaketi, et kiirendada nende
jõupingutuste rahastamist.
13. Venemaa integreeritakse järk-järgult uuesti
maailmamajandusse:
a)
sanktsioonide leevendamist arutatakse ja selles lepitakse kokku
etapiviisiliselt ja üksikjuhtumite kaupa,
b)
Ameerika Ühendriigid sõlmivad pikaajalise majanduskoostöölepingu, et edendada
vastastikust arengut energeetika, loodusvarade, infrastruktuuri,
tehisintellekti, andmekeskuste, haruldaste muldmetallide, Arktika
ühisprojektide ning mitmete muude vastastikku kasulike ettevõtlusvõimaluste
valdkonnas,
c) Venemaa
kutsutakse tagasi G8sse. (Siis ikkagi!)
14. Ukraina taastatakse täielikult ja talle
makstakse rahalist hüvitist, sealhulgas Venemaa riiklike varade abil, mis
jäävad külmutatuks, kuni Venemaa hüvitab Ukrainale tekitatud kahju.
15. Käesoleva lepingu kõikide sätete
edendamiseks ja jõustamiseks luuakse ühine julgeoleku töörühm, milles osalevad
Ameerika Ühendriigid, Ukraina, Venemaa ja eurooplased.
16. Venemaa kinnitab oma seadustes
mitteagressiivse poliitika Euroopa ja Ukraina suhtes.
17. Ameerika Ühendriigid ja Venemaa lepivad
kokku tuumarelva leviku tõkestamise ja kontrolli lepingute, sealhulgas Uue
START-lepingu, pikendamises.
18. Ukraina nõustub jääma tuumavabaks riigiks
vastavalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingule (NPT).
19. Zaporižžja tuumaelektrijaam
taaskäivitatakse [Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri] IAEA järelevalve all
ning toodetud energia jagatakse võrdselt 50-50 suhtes Venemaa ja Ukraina vahel.
20. Ukraina kehtestab ELi eeskirjad usulise
sallivuse ja keelevähemuste kaitse kohta.
21. Ukraina kohustub mitte taastama oma
okupeeritud suveräänset territooriumi sõjaliste vahenditega. Läbirääkimised
territooriumide vahetamise üle algavad kontaktjoonelt.
22. Kui tulevased territoriaalsed kokkulepped
on sõlmitud, kohustuvad nii Venemaa Föderatsioon kui ka Ukraina mitte muutma
neid kokkuleppeid jõuga. Kõik julgeolekutagatised kaotavad kehtivuse, kui seda
kohustust rikutakse.
23. Venemaa ei takista Ukrainal kasutamast
Dnepri jõge äritegevuse eesmärgil ning sõlmitakse kokkulepped teravilja vaba
transpordi kohta Musta mere kaudu.
24. Lahtiste küsimuste lahendamiseks luuakse
humanitaarkomitee:
a)
kõik allesjäänud vangid ja surnukehad vahetatakse põhimõttel «kõik kõigi
vastu»,
b)
kõik tsiviilisikutest kinnipeetavad ja pantvangid, sealhulgas lapsed,
tagastatakse,
c)
luuakse perekondade taasühinemise programm.
25. Ukraina korraldab valimised võimalikult
kiiresti pärast rahulepingu allkirjastamist.
26. Rakendatakse meetmeid konflikti ohvrite
kannatuste leevendamiseks.
27. Käesolev leping on õiguslikult siduv. Selle
rakendamist jälgib ja tagab rahukomitee, mille esimees on president Donald J.
Trump. Rikkumiste eest on ette nähtud karistused.
28. Kui kõik osapooled on käesoleva
memorandumiga nõus, jõustub relvarahu kohe, kui mõlemad osapooled on taganenud
kokkulepitud punktidesse, et alustada kokkuleppe rakendamist. Relvarahu
tingimused, sealhulgas järelevalve, lepitakse kokku mõlema poole vahel Ameerika
Ühendriikide järelevalve all.
Venelastele eurooplaste plaan ei meeldi. „Euroopa
plaan on esmapilgul... täiesti ebakonstruktiivne ja meile ei sobi," ütles
Kremli välispoliitikanõunik Juri Ušakov ajakirjanikele Moskvas ning väljendas
veendumust, et Washington algatab peagi kõnelused Venemaaga rahuplaani
tingimuste üle. Tema sõnul tunduvad Ameerika plaani paljud sätted Venemaale
vastuvõetavad. (Muidugi. Sest viimane on justkui Venemaa soovide nimekiri näärivanale
– nagu keegi poliitikavaatleja tabavalt väljendus.)
Kui venelastele ei meeldi, siis järelikult peab
hea plaan olema.
Väidetavalt on oma pintslitõmbed plaanile
teinud ka ukrainlased ise. Plaan olevat kärbitud 19-punktiliseks, aga kuna sellest
pole üldsust ametlikult teavitatud, siis on see praegu spekulatsioon. Rahu
sünnib kui ta sünnib, mingi dokumendi alusel varem või hiljem nagunii, ja tõenäoliselt
koos juurde lisatud salaprotokollidega, millest laiem üldsus teada ei saa. Vähemalt
mitte esialgu. Poliitika on kompromisside mäng, milles vahel läheb tarvis lausa
baleriini filigraansust.
Rahu võiks saabuda küll. Olen Trumpiga
siinkohal ühel meelel, et sõda Euroopas on kole ja tappev ning see peab lõppema
kohe. (Tõsi, mitte Moskva kui agressori tingimustel.) Aga on häiriv, et
Euroopas käib 21. sajandil 20. sajandi esimesele poolele iseloomulik pikk ja
kurnav sõda, millel ei ole suuremat eesmärki, kui rindejoonel vastu pidada. Kumbki
pool ei suuda vastast täielikult purustada, et toimuks kapitulatsioon, sest
kogu aeg pumbatakse ressursse juurde – täpselt niipalju, et sõjaleek ei kustuks,
et hakklihamasin seisma ei jääks. Konflikti täies ulatuses sekkuda ei taheta –
las need Ukraina ja Venemaa uhmerdavad üksteist. Nii on mugavam. Ukraina on justnagu
demokraatia kaitsemüür, ainult et ta peab iga päev tooma ränku ohvreid. Meiegi
vaatame nii, et mida nõrgem on Venemaa, seda parem meie julgeolekule – pealegi,
olles hõivatud Ukrainaga, ei jää tal aega meie jaoks. Ent ükski sõda ei saa
lõputult kesta – eriti veel nii mõttetu, nagu see.
Muide, 11. jaanuaril 2026 kukub see kuupäev, kus
sõda Ukrainas – võttes alguskuupäevaks 24. veebruari 2022 – on kestnud niisama
kaua kui nn Suur Isamaasõda, st Saksamaa-Venemaa relvakonflikt 1941-1945. 1417 päeva.
Mõelgem sellele.

