NÄDAL PEALE VALIMISI. PAAR TÄHELEPANEKUT

 SISSEKANNE # 358

 

Nüüd, nädal peale KOV valimisi, on mõned asjad selgemaks saanud. Statistika on üks asi – tulemused mustvalgel selguvad juba mõned tunnid pärast jaoskondade sulgemist. Teine asi on poliitika iseeneses, kus mängu ilu alles algab. Nagu teada-tuntud kultusfilmis kaval strateeg vend Johannes sümboolselt malelaua taga arutleb: „Nüüd tuleb meil tegutseda, teha üks kombinatsioon...“

Pärnus läks nii, et Isamaa sai EKRElt korvi – viimane ei tahtnud end Reformierakonnaga siduda, n-ö. ideoloogiliste erimeelsuste tõttu. ERRile ütles EKRE linnapeakandidaat Valmar Veste, et „istusime hommikul täitsa mitu tundi juhatusega koos, arutasime seda pakkumist, kaalusime, mõtlesime, vaatasime plussid-miinused läbi ja meie otsus oli, et me ikkagi seda pakkumist vastu ei võta. Meile koostöö Reformierakonnaga tundub keeruline. Ütlesime selle pakkumise ära.“ (ERR, 21.10)

Seega kolme liikmega koalitsiooni ei sünni, selle asemel alustas  koalitsioonikõnelusi EKREga, valimisliitudega "Südamega Pärnu" ja "Pärnu Ühendab" ja Parempoolsetega hoopis Keskerakond, kes lubas linnapea koha EKREle.

Vaat see on küll huvitav asjade käik. Kuna Vana-Mart niikuinii Pärnusse linnapeaks ei tule, siis on nende kandidaat Valmar Veste, kes ei osalenud isegi ERRi valimisdebattides. Nii et ma ei teagi nüüd... Minu jaoks ikkagi tundmatu suurus.

Meedia kaevas välja, et tulevasel Pärnu linnapeal, härra Vestel, on kapis nii mitmeidki luukeresid. Delfi avaldab, et tema „portfoolio“ sisaldab muu hulgas esitamata majandusaasta aruandeid, vaid paar aastat tagasi omandatud keskharidust ja seost neonatside sümbolitega:

EKRE kodulehel tutvustab Veste end 46-aastase põlise pärnakana, kes on abielus ja tütre isa. 2021. aasta kohalikel valimistel pääses ta Pärnus linnavolikokku ning tegutseb ka sealses majanduskomisjonis, sotsiaalkomisjonis ja elanikkonnakaitse komisjonis. 2024. aasta juunist esindab Veste EKRE erakonda ka erakondade rahastamise järelevalve komisjonis (ERJK).

Endine EKRE Pärnu ringkonna juht ja praegune erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) juhatuse liige Helle Kullerkupp kirjutas teisipäeval ühismeedias, et Pärnu EKRE linnapeakandidaat Veste omandas alles äsja täiskasvanute gümnaasiumis keskhariduse. Delfile täpsustas ta, et Veste sai tunnistuse kätte mullu kevadel.

Kullerkupu sõnul tundus see talle kummaline, sest varasema koostöö jooksul EKRE-s polnud Veste haridustase jutuks tulnud. „Et inimesel puudub üldse keskhariduski – no tagantjärele just ei saa kontrollida seda, mis ta sinna avaldusele kirjutas,“ märkis Kullerkupp. „Arvan, et see ei olnud seal põhiharidus, sinna kirjutati midagi muud, sest see oleks ju tähelepanu äratanud.“ Ta lisas, et uuris asja Veste kolleegidelt, kes sõnasid, et Veste hakkas sügisel kolledžis õppima.

Veste endise erakonnakaaslase Kullerkupu sõnul peaks linnapeal olema haridus ja kogemus. „Mina näiteks ütlesin valimiskampaania alguses kohe, et ma ei ole pädev linnapeakandidaadiks saama, kuigi mul on kaks tervishoiu kõrgkooli lõpetatud,“ lisas Kullerkupp. „Niimoodi linnapeana mütsiga lööma minna on tohutu vastutus, ma ei saa aru, kuidas see võimalik on.“ (Delfi, 22.10)

Nagu ma aru sain, proua Kullerkupp härra Vestega luurele ei läheks.

Mina mõtlen siiski, et andkem aega atra seada. Päris diletanti linnapeaks tõesti saada ei tahaks. Haridust võiks ka olla – keskharidusest pisut rohkem. Mingi maine peaks olema, sest muidu muutub naerualuseks kogu Pärnu elanikkond in corpore. Mäletan hästi, kui Pärnut juhtis Savisaare poolt provintsi saadetud Mart Viisitamme-Simmo Saare tandem, kes tegid kahepeale kokku ka mõistlikke asju, aga enamjaolt oli piinlik. Mäletan, et olin just uuele töökohale asunud, kui mu ülemus küsis, et mis teil seal Pärnus toimub. Parajasti näitas televiisori uudistesaade pilti Viisitamme kabinetist, kus politsei oli läbi viinud läbiotsimise mingi korruptsioonikahtlustusega seoses.

Vaat sinna ärgem tagasi mingem. Loodetavasti Veste asjad klaaruvad ning esialgu saab meil linnapeaks siiski Voltenberg. Seniks-kuniks. Sest koalitsioonikokkuleppe kohaselt kuulub Pärnu linnapea koht ikkagi EKRE-le. Erakonna Pärnumaa juht ja EKRE juhatuse liige Valmar Veste kinnitas, et on valmis vastutust kandma, kui volikogu talle selle ameti usaldab.

Mööngem, et nii mõneski mõttes annab härra Veste legendaarse Pärnu linnapea Oskar Brackmanni mõõdu välja küll. Habe on, ja 19. sajandi tõekspidamised ka on. Tema sotsmeedia seinal seisvat siiani küll steitment, et "Karmen Joller on sitajunn", mis väga ilus öelda pole kenale daamile - isegi kui on erimeelsused. Soliidne poliitik ütleks et "Karmen Joller on ekskrement" (kui peab ütlema) - pärast saab parandada, et näe, kus trükiveakurat lõikas sisse, õige sõna olnuks "ekspert".

Noh, Vestel on veel aega, kuni 2026. aastal talle linnapea koht üle antakse. Seni saab ta olla proua Voltenbergi emaliku eestkoste all ja õppida, kuidas kõik peab käima. Et siis kunagi võiks öelda "Exegi monumentum!" ning Brackmanni büsti Brackmanni pargis pisut kohendada lasta. 

Mõnda aega saab siis Voltenberg püünel olla. Sel juhul oleks ta Pärnu ajaloo esimene naislinnapea, mis on väga progressiivne areng. Noh, mina andsin talle oma hääle, mis seal salata, seega pole põhjust nagu viriseda. Kuigi mul on tekkinud ka teatud kahtlused. Et kas tal on piisavalt selgroogu, et mitte olla näiteks härra Korobeiniku käpiknukk. Kuuldavasti olnud eksmeer Kosenkranius jälle Suursilla käpiknukk. Ei tea kinnitada ega ümber lükata, kuid käpiknukku ikkagi ei taha. Pärnu linn on väärikas hansalinn ja selle linnapea peaks ise kaela kandma.

Pärnu koalitsioonilepet saab lugeda siit, sine ira et studio, või otse sellelt aadressilt: https://parnu.ee/failid/Parnu_koalitsioonileping2025-2029.pdf.  

Härra Veste annab peaaegu Brackmanni mõõdu välja (foto: Pärnu Postimees)

*

Tartus võitis Isamaa küll Reformierakonda, saades ühe mandaadi volikogus rohkem, kuid linnapeana jätkab endiselt Urmas Klaas (RE). Tõsi, ta oli kõige suurem häältemagnet, kuid siiski... kas ei oleks aeg jalga puhata? Saan aru, et linn vajab stabiilsust, mida saab anda stabiilne linnavõim, kes ajab oma rida ning ei kaldu hektilistesse võimustrateegilistesse mängudesse. Saan aru, et refid oleksid võitnud, kui poleks olnud nn musti luiki, Isamaale hääli toonud suunamudijaid Kris Kärnerit ja Sandra Lauri. See oli reffide vaatest prognoosimatu kõrvalekalle muidu nii stabiilses süsteemis. Isamaa jaoks oli Kärneri edu mingis mõttes kah justkui Pyrrhose võit. Ühest küljest mobiliseeris ta noored valima ning töi ühe énamkoha volikogus, teisalt muidugi oli ta probleemne sisulooja, kes kutsus sotse seina äärde rivistama ja pumppüssiga maha laskma. Pluss homo- ja ksenofoobia. See ei sobitu hästi Tartu linna tolerastilise kuvandiga. Nõnda oligi Isamaa parajas kahvlis ning refid olid varmad seda ära kasutama. Nagu Delfi sedastab, anti Isamaale ultimatiivses vormis teada, et Urmas Klaas peab linnapeana jätkama – või muidu... hakkame seda Kris Kärneri personaalküsimust menetlema.  

Siinkohal tasub jälle kuulata vend Johannest: „...Tuleb ära kasutada sellist meest nagu [Kris Kärner, no offence]... Jaa, ta on [kasimatu suuvärgi ja kahtlaste tõekspidamistega] röövel ja lurjus. Ehk vaba mees, nagu ta ise ütleb.“

Mina olen siin lihtsa valijana abtissi rollis: „Need teie vahendid on minule absoluutselt vastuvõetamatud!“.

Aga mis sa teed ära. Poliitika on kõrgem kunst. Nagu malemäng. Igaüks seda ei mõistagi.

 *        *        * 

 

VALIMISED ON LÄBI

 SISSEKANNE # 357

 

Tegijad minu kirjutuslaual.

Valimised on läbi. Keegi sai peale ja keegi sai maha, nagu tõdetakse asjalikult Postimehe valimisteblogis. Mina andsin oma e-hääle juba varakult (sest ma olen tegelikult väga laisk inimene ja ka eakas, mistap tark on tähtsad asjad kohe ära teha, kuna muidu läheb meelest ära.) Valiku jätan oma teada, ma ütlen ainult, et jääkaabitsal, „made in the UK“, ja (sellel) pastakal läks hästi. Nüüd ma loodan, et üks kaabib hästi ja teine kirjutab ladusalt, paberit kraapimata.

Mulle sattus ette kaks juhuslikku, aga relevantset mõttevälgatust nonkorformistilt Charles Bukowskilt, kes, ma arvan, võiks – kui ta mingi ime läbi tänasesse Eestisse teleporteeruks ja siin kodanikuks hakkaks – ühise keele leida näiteks rahvuskonservatiividega. Sest ta kirjutas esiteks: Demokraatial ja diktatuuril on see vahe, et demokraatias hääletad kõigepealt ja saad korraldused hiljem, diktatuuri puhul ei tarvitse hääletamisele aega raisata;

ja teiseks, Peeter Sauteri tõlkes, 1968. a. presidendivalimiste aegu: kruvid on tihkelt kinni keeratud: kui on valida Nixoni ja Humphrey vahel, on see sama, kui sul oleks valida, kas sööd sooja sitta või külma sitta. (Bukowski, Vana peeru veerud, lk. 100)

Mina mõtlen, et igal juhul tuleb valida – sest muidu jääb ära nii heameel ligimese võidu üle kui ka kirumise rõõm.Ja valikutel on ikkagi vahe sees.

Mõned  tähelepanekud:

• Reformierakond karistati ära, see tähendab: valimistel näeme, raisk! (vaat, ja saite nüüd maksutõusude, kommunikatsiooniprobleemide, patroneerimise ja poliittsirkuse eest!); Tartus kaotati võim, mis tundus seal püsivat esiisa Aabrahami aegadest peale; 
• EKRE libises Tallinna volikogust välja („Noh, aga me olemegi maarahvapartei…“); 
• E200 tulemus näitas, et puudliks olemine on tänamatu roll; pigem siis juba külakrants, kes julgeb vajadusel ka kannast naksata – ja muidugi ka klähvida (mõnikord on sellest kasu ka – sind kuuldakse); 
• Isamaa tuli lõi heleda leegiga põlema: nüüd tuleb vaid leida uus  kojamees, kes platsi puhtaks lööks; 
• Parempoolsed kehtestasid end ja selle üle saab olla vaid hea meel, kuna parempööre (näiteks kas või liikluses) on alati ohutum kui vasakpööre. 
• Suunamudimine tasub end ära – mida näitab juutuuberi Istoprocent ja tiktokkeri Sandra Lauri pääs Tartu volikokku; 
• Mihhail Kõlvarti edu näitab, et müüdi ehitamine on täitsa võimalik („Meie omi pekstakse, andkem neile!!“).

Üldiselt oli tore päev. Elagu Eesti!

 

REPLIIK # 27. MEES, NAINE JA PAAT

 SISSEKANNE # 356

 

Ilus vaikne laupäevane pärastlõuna Pärnus. Jalutasin üle silla. Päike paistis, jõgi oli tüüne. Vee peal oli palju paate, kalamehed sees. Enamasti ikka üks või kaks meest paadis. Aga ühes paadis, mis laisalt keset jõge loksus, istusid mees ja  naine. Mees leotas õnge, naine jootis meest termosest mingi joogiga, küllap tee või kohviga või isegi grokiga. Ma mõtlesin, et küll see on tore idüll – õdus laupäeva pärastlõuna koos abikaasaga.

Kuni selle hetkeni, kui üks neist – tõenäoliselt naispool – ütleb kardetavad pahaendelised sõnad: „Kallis, me peaksime rääkima…“

Kus sa siis jooksed või põgened, suur vesi ümber….  

(Pilt on oma tehtud, kuid illustreeriv - ehkki kõnealune mees, naine ja paat olid jõel täiesti olemas.) 

Repliik # 26: MADE IN THE UK!

 SISSEKANNE # 355

 

Leid postkastist. Made in the UK.

Leidsin postkastist toreda sinise plastikkolmnurga, mille saatja oli kenasti tuvastatav, ent funktsioon esialgu mitte. No tõesti, mis see on? Seljasügaja? Täikamm? Ei seda ega teist. Vist on jääkaabits. Praktiline asi tõesti – eriti talvel… ja kui on auto.

Aga mitte see ei tekitanud minus mõtteid. Tagaküljel nimelt seisab (as proudly as it gets): Made in the UK.  Mitte tavaline Made in China… Vaid see on puhas Euroopa toode. Jääkaabits!! Ilus sinine ja innovatiivne, tehtud ümbertöödeldud plastikust. Madalmaad on kah asjasse segatud. Hiinast seevastu mitte jälgegi.

Aga üleile ostsin kõrvaklapid – made in China (kontseptsioon muidugi USA-st). Eelmisel nädalal ostsin välise kõvaketta – Western Digital, made in China.  Kaks kuud tagasi ostsin uue kuvari – made in China. Toas undab praegu robottolmuimeja Xiaomi – ikka made in China.

Aga jääkaabits on mul EHTNE INGLISE KVALITEET. Hoian seda nüüd hellalt kindalaekas.

Aga see pisike jupstükk näitab mu meelest ilmekalt, kus positsioneerib end Ühendkuningriigi (ja Euroopa) tööstus ning kus asub Hiina: esimene satub harva mu postkasti, teine laiutab igal pool.

Nuta või naera.

 

"MTV - GET OFF THE AIR!" (and so they did)

 SISSEKANNE # 354

 

Hamas vabastas kõik 20 elusolevat Iisraeli pantvangi, vastavalt Trumpi vahendusel sõlmitud Iisraeli-Hamasi kokkuleppele, kus viimane laseb vangid vabaks ja Iisrael omakorda viib Gazast väed välja. Loodetavasti saab see Gaza tapamaja-õudus läbi. 60 000+ palestiinlast olla hukkunud alates 7. oktoobrist 2023, mil Hamas läks Iisraeli vastu va banque. 

Kas Trump saab oma ihaldatud rahu-Nobeli? Iisraeli opositsioonijuht Yair Lapid igatahes leidis, et kui nad seekord ei andnud, siis järgmine kord nad lihtsalt ignoreerida ei saa. Just can't say no. Aga et asi kindel oleks, siis võib-olla tuleks nüüd tõsiselt ette võtta ka Vene-Ukraina sõja küsimus. 

Logo, mis defineeris X-generatsiooni (EuroNews/Canva)

 

Aga tänane pommuudis – vähemalt minusuguse üheksakümnendatel üles kasvanud melomaani jaoks – oli kahtlemata see, et MTV lõpetab muusikavideote edastamisening jääb üksnes reality-saadete platvormiks. Vähemasti Euroopas ja Austraalias on see nii. Tähendab, üks ajastu on lõppenud. Tõsi, viimastel kümnenditel on MTV muusikakanali maine juba ammu kaotanud, brändi allakäik algas juba üheksakümnendate lõpus, kus esmalt hakkas eetris domineerima mingi räpi ja R’n’B shit, kadusid legendaarsed muusikasaated ja asemele pakuti mingeid jõledaid elustiilisaateid. Ma ei ole tegelikult MTV-d juba sellest ajast saadik jälginud. Ja nüüd, kus on olemas videosid tulvil YouTube, kuhu ma olen teinud oma listi, nimega „My own MTV“ (arvan, et ma pole siin originaalne, küllap neid sarnase nimega personaalseid liste on kokku pandud tuhandeid, sest vaadake, Dire Straits koos Stingiga õhkasid ka ühes väga tüütus laulus, et: I want my MTV!). Nii et tegemist on mul siin krokodillipisaratega suuresti.

Aga siiski! Sümboolses mõttes on midagi olulist kadunud. Mäletan, et üheksakümnendate algul oli MTV iga teismelise ihaldusobjekt, sest ühest küljest oli see trendilooja, teisalt aga interneti-eelsel ajastul pea ainus viis siin kauges postsovetlikus kolkas aru saada, mis laias ilmas toimub. MTV News oli kõvem sõna kui Aktuaalne Kaamera, VJ Ray Cokes oli father of the cool ning MTV Top 20 indikeeris üsna väheste nihetega, et who’s on top and who’s not. Kõik vaatasid MTV-d ja enam-vähem kõikidele see meeldis ka. 

Dire Straits - Money For Nothing (YT/Vevo) 

Väheste eranditega, muidugi. Üks neist oli San Francisco nonkonformist Jello Biafra, kes küttis poliitpunki oma bändiga Dead Kennedys. Tema röökis juba 1985. aastal, et MTV võiks eetrist kaduda – sest see on śovinistlik, kommertslik, kallutatud (uinutab noored õndsale rahulolule). Ühesõnaga, tegeleb ajupesuga ja röövib muusikutelt nende leiva, aga eeskätt loovuse, sundides muusikat raamistama pealiskaudsesse ja normatiivsesse videoformaati. Iroonilisel kombel alustas just siis MTV Europe, kus esimese videona oli eetris seesama "I want my MTV" (Dire Straitsi laulust "Money For Nothing"). Aga inglased olid naiivsed, nad ei teadnud ju kõike seda, millest Biafra, kes seda "korporatiivset paska" oli näinud juba mitu head aastat, röökis.  

Nüüd saab vana punkar lõpuks öelda: Finally!

Jello Biafra kunagine manifest kõlas nii: 

Fun fun fun in the fluffy chair
Flame up the herb
Woof down the beer

Hi, I'm your video DJ
I always talk like I'm wigged out on quaaludes
I wear a satin baseball jacket everywhere I go

My job is to help destroy
What's left of your imagination
By feeding you endless doses of sugar-coated mindless garbage

So don't create, be sedate
Be a vegetable at home and thwack on that dial
If we have our way even you will believe
This is the future of rock and roll

MTV get off the air!

How far will you go, how low will you stoop
To tranquilize our minds with your sugar-coated swill
You've turned rock and roll rebellion into Pat Boone sedation
Making sure nothing's left to the imagination

See the latest rejects from the muppet show
Wag their tits and their dicks as they lip-synch on screen
There's something I don't like about a band who always smiles
Another tax write-off for some schmuck who doesn't care

And so it was our beloved corporate gods
Claimed they created rock video
Allowing it to sink as low in one year
As commercial TV has in 25

"It's the new frontier, " they say
It's wide open, anything can happe
But you've got a lot of nerve to call yourself a pioneer
When you're too god-damn conservative to take real chances

Tin-eared
Graph-paper brained accountants instead of music fans
Call all the shots at giant record companies now
The lowest common denominator rules
Forget honesty, forget creativity

The dumbest buy the mostest, that's the name of the game
But sales are slumping and no one will say why
Could it be they put out one too many lousy records?!?

MTV get off the air!
Now!

 (Jello Biafra / East Bay Ray / Klaus Fluoride / D H Peligro / via MusicMatch)

 Dead Kennedys - MTV Get Off The Air! (live in San Francico, 1984) 

 

Aga - thank god! meil on YouTube, mis aitab mälus sorida ja taasluua tükikese MTV-d aastast 1994, kus Ray Cokes vedas oma kuulsat Most Wanted! saadet. 

 MTV Most Wanted! (1994)

Kuid ei ole halba ilma heata. Tartlased (kellelt napsati nina eest ära Rail Baltic) võivad nüüd rõõmustada, sest nende ALO TV on saamas uut võimalust. Sest loodus tühja kohta ei salli. Break thru (to the other side!)

Alo (Kanal2/Elisa)