reede, 21. november 2025

TRAMPUTINI SALAKAVAL PLAAN... LEAVE IT FOR GOOD

 SISSEKANNE # 372


Tramputinil on salakaval plaan... (foto: Axios /Maura Kearns)

Peab jälle Vene-Ukraina sõjast rääkima. Iga päev peaks tegelikult rääkima, sest sõda toimub iga päev. Alles eile ründasid venelased laialdaselt Ukraina lääneoblasteid, ainuüksi Ternopilis sai surma 21 inimest. Aga kui hakata kõiki venelaste sigadusi üles lugema, läheks jumalapäike enne looja. Palju on ka informatsiooni, mille paikapidavust varjab sõjaudu.

Nüüd on välja ujunud uus Steve Witkoffi rahuplaan Ukraina jaoks, mis meedia hinnangul olla jälle kirjutatud justkui Vladimir Vladimirovitśi enese dikteerimisel ning saadetud siis Valge Maja peremehele, kes peenemat kirja ja põimlauseid lugeda ei mõista või on selleks liiga kärsitu. Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ruttas kinnitama, et tegemist on hea plaaniga – kasulik nii Ukrainale kui Venemaale.

Ukraina presidendi kantselei teatas, et Zelenskõi on Ameerika Ühendriikide koostatud uue rahuplaani mustandi Venemaaga sõja lõpetamiseks kätte saanud ja on valmis selle kallal töötama. Presidendi kantselei pressiteenistus sedastas, et Zelenskõi sõnastas aluspõhimõtted, mis on olulised Ukraina rahvale, ning et tänasel kohtumisel lepiti kokku töötada plaani punktidega nii, et need võimaldaksid teha sõjale väärika lõpu.

Teates öeldi, et „Ukraina on Venemaa sissetungi esimestest sekunditest püüelnud rahu poole ning me toetame kõiki sisulisi ettepanekuid, mis võivad tõelisele rahule lähemale viia. Ukraina on aasta algusest toetanud president Trumpi ettepanekuid veresauna lõpetamiseks. Oleme valmis ka praegu tegema USA ning meie partneritega Euroopas ja maailmas konstruktiivset koostööd, et tulemuseks oleks rahu.“ (Delfi, 20.11)

USA portaal Axios ütleb, et see 28-punktiline USA plaan on sündinud inspiratsioonist, mille president Trump sai Gaza kokkuleppe vahendamisest ja mis olla välispoliitiliselt teadvustunud kui „great success“. Venemaa kõrge ametnik ütles Axiosele, et ta on plaani suhtes optimistlik, aga Ukraina ja Euroopa liitlaste reageering polevat veel täielikult selge.

Venemaa saadik Kirill Dmitrijev, kes juhib ühtlasi Venemaa riiklikku investeerimisfondi ja on tihedalt seotud Ukraina diplomaatiaga, ütles Axiosele antud intervjuus, et veetis kolm päeva Witkoffi ja teiste Trumpi meeskonna liikmetega 24.–26. oktoobril toimunud Miami visiidi ajal. Ta väljendas optimismi tehingu õnnestumisvõimaluste suhtes, sest erinevalt varasematest pingutustest "tunneme, et Venemaa seisukohta tõesti kuulatakse". (Axios, 18.11)

Dmitrijevi sõnul oli põhiidee lähtuda neist põhimõtetest, milles Trump ja Venemaa president Vladimir Putin augustis Alaskal kokku leppisid, ning koostada ettepanek „Ukraina konflikti lahendamiseks, USA-Venemaa suhete taastamiseks ning Venemaa julgeolekuprobleemidega tegelemiseks. (Axios, ibid.)

Uus plaam esialgu küll selle mustand, näeb ette, et  Ukraina loovutaks Venemaale osa Ida-Ukrainast, mida Moskva praegu ei kontrolli, vastutasuks USA julgeolekugarantii eest Ukrainale ja Euroopale Venemaa tulevase agressiooni eest.

Neljapäeva õhtul tegi Ukraina ülemraada liige Oleksi Hontšarenko rahuplaani mustandi oma Telegrami kontol avalikuks. Delfi avaldas selle muutmata kujul (rõhuasetused RR):

  1.     Ukraina suveräänsus kinnitatakse.
  2.     Sõlmitakse laiaulatuslik ja põhjalik mittekallaletungileping Venemaa, Ukraina ja Euroopa vahel. Kõik viimase 30 aasta ebaselgused loetakse lahendatuks.
  3.     Eeldatakse, et Venemaa ei ründa naaberriike ja NATO ei laiene edasi.
  4.     Peetakse dialoogi Venemaa ja NATO vahel, mida vahendavad Ameerika Ühendriigid, et lahendada kõik julgeolekuküsimused ja luua tingimused pingete leevenemiseks, ülemaailmse julgeoleku tagamiseks ning koostöö- ja tulevase majandusarengu võimaluste suurendamiseks.
  5.     Ukraina saab usaldusväärsed julgeolekugarantiid.
  6.     Ukraina relvajõudude suurus piiratakse 600 000 sõjaväelasega.
  7.     Ukraina nõustub sätestama oma põhiseaduses, et ei ühine NATO-ga, ja NATO nõustub lisama oma põhikirja sätte, et Ukrainat ei võeta tulevikus vastu.
  8.     NATO nõustub mitte paigutama vägesid Ukrainasse.
  9.     Euroopa hävitajad paigutatakse Poolasse.
  10.     USA garantii:
    • USA saab garantii eest hüvitist.
    • Kui Ukraina ründab Venemaad, kaotab ta garantii.
    • Kui Venemaa ründab Ukrainat, siis lisaks otsustavale koordineeritud sõjalisele vastusele taastatakse kõik ülemaailmsed sanktsioonid, tühistatakse uue territooriumi tunnustamine ja kõik muud selle kokkuleppe hüved.
    • Kui Ukraina tulistab ilma põhjuseta raketi Moskva või Peterburi suunas, loetakse julgeolekugarantii kehtetuks.
  11.     Ukraina on abikõlblik EL-i liikmeks saamiseks ja saab lühiajaliselt sooduspääsu Euroopa turule, kuni seda küsimust kaalutakse.
  12.     Võimas ülemaailmne meetmete pakett Ukraina taastamiseks, sealhulgas, kuid mitte ainult:
    • a. Ukraina arengufond luuakse investeerimaks kiirekasvulistesse tööstusharudesse, sealhulgas tehnoloogiasse, andmekeskustesse ja tehisintellekti.
    • b. Ameerika Ühendriigid teevad Ukrainaga koostööd Ukraina gaasiinfrastruktuuri, sealhulgas torujuhtmete ja ladustamisrajatiste ühiseks taastamiseks, arendamiseks, kaasajastamiseks ja käitamiseks.
    • c. Ühised jõupingutused sõjast mõjutatud piirkondade taastamiseks linnade ja elamupiirkondade restaureerimiseks, taasehitamiseks ja kaasajastamiseks.
    • d. Infrastruktuuri arendamine.
    • e. Mineraalide ja loodusvarade kaevandamine.
    • f. Maailmapank töötab välja erifinantseerimispaketi nende jõupingutuste kiirendamiseks.
  13.     Venemaa integreeritakse tagasi ülemaailmsesse majandusse:
    • a. Sanktsioonide kaotamisest arutatakse ja lepitakse kokku etapiviisiliselt ja juhtumipõhiselt.
    • b. Ameerika Ühendriigid sõlmivad pikaajalise majandusliku koostöö kokkuleppe vastastikuse arengu nimel energia, loodusvarade, infrastruktuuri, tehisintellekti, andmekeskuste, haruldaste muldmetallide kaevandamisprojektide Arktikas ja muude vastastikku kasulike ärialaste võimaluste valdkondades.
    • c. Venemaa kutsutakse taas G8-sse.
  14.     Külmutatud vahendeid kasutatakse järgmiselt:
    • 100 miljardit dollarit külmutatud Venemaa varasid investeeritakse USA juhitud pingutustesse Ukraina taasehitamiseks ja investeerimiseks. USA saab 50% selle ettevõtmise kasumist. Euroopa lisab 100 miljardit dollarit, et suurendada Ukraina taastamiseks kättesaadavate investeeringute summat. Külmutatud Vene vahendid Euroopas sulatakse. Ülejäänud külmutatud Venemaa vahendid investeeritakse eraldi USA-Venemaa investeerimisfondi, mis rakendab ühisprojekte konkreetsetes valdkondades. See fond on suunatud suhete tugevdamisele ja ühiste huvide suurendamisele, et luua tugev stiimul mitte naasta konflikti juurde.
  15.     Luuakse ühine Ameerika-Venemaa töögrupp julgeolekuküsimustes, et edendada ja tagada kõigi selle kokkuleppe sätete täitmist.
  16.     Venemaa sätestab seadusega oma mittekallaletungipoliitika Euroopa ja Ukraina suhtes.
  17.     Ameerika Ühendriigid ja Venemaa lepivad kokku pikendada tuumarelvade leviku tõkestamise ja kontrolli lepingute kehtivust, sealhulgas START I lepingut.
  18.     Ukraina nõustub olema mitte tuumariik vastavalt tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule.
  19.     Zaporižžja tuumaelektrijaam käivitatakse IAEA järelevalve all ja toodetud elektrit jaotatakse võrdselt Venemaa ja Ukraina vahel — 50:50.
  20.     Mõlemad riigid kohustuvad rakendama haridusprogramme koolides ja ühiskonnas, mille eesmärk on edendada erinevate kultuuride mõistmist ja sallivust ning kõrvaldada rassismi ja eelarvamusi:
    • a. Ukraina võtab vastu EL-i eeskirjad usutolerantsuse ja keeleliste vähemuste kaitse kohta.
    • b. Mõlemad riigid lepivad kokku kaotada kõik diskrimineerivad meetmed ja tagada Ukraina ja Venemaa meedia ning hariduse õigused.
    • c. Kogu natsistlik ideoloogia ja tegevus tuleb tagasi lükata ja keelustada.
  21.     Territooriumid:
    • a. Krimm, Luhansk ja Donetsk tunnistatakse de facto Venemaana, sealhulgas Ameerika Ühendriikide poolt.
    • b. Herson ja Zaporižžja külmutatakse kontaktjoonel, mis tähendab de facto tunnustamist kontaktjoone piires.
    • c. Venemaa loobub muudest kokkulepitud territooriumidest, mida ta kontrollib väljaspool viit oblastit.
    • d. Ukraina väed taanduvad Donetski oblasti osast, mida nad praegu kontrollivad, ja see taandumistsoon loetakse neutraalseks demilitariseeritud puhvertsooniks, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud Vene Föderatsiooni territooriumina. Vene väed ei sisene sellesse demilitariseeritud tsooni.
  22.     Pärast tulevaste territoriaalsete korralduste kokkuleppimist kohustuvad nii Vene Föderatsioon kui ka Ukraina neid korraldusi jõuga mitte muutma. Ükskõik milliseid julgeolekugarantiisid ei kohaldata selle kohustuse rikkumise korral.
  23.     Venemaa ei takista Ukrainal kasutada Dnepri jõge kaubanduslikuks tegevuseks ja jõutakse kokkuleppele teravilja vaba veo osas üle Musta mere.
  24.     Luuakse humanitaarkomitee lahendamata küsimuste lahendamiseks:
    • a. Kõik vangid ja surnukehad vahetatakse „kõik kõigi vastu“ põhimõttel.
    • b. Kõik tsiviilkinnipeetavad ja pantvangi võetud isikud tagastatakse, sealhulgas lapsed.
    • c. Rakendatakse perede taasühendamise programm.
    • d. Võetakse meetmeid konflikti ohvrite kannatuste leevendamiseks.
  25.     Ukraina korraldab valimised 100 päeva jooksul.
  26.     Kõik selles konfliktis osalenud pooled saavad täieliku amnestia oma tegevuse eest sõja ajal ja lepivad kokku mitte esitama tulevikus ühtegi nõuet ega kaaluma ühtegi kaebust.
  27.     See kokkulepe on õiguslikult siduv. Selle rakendamist jälgib ja tagab rahunõukogu, mida juhib president Donald J. Trump. Rikkumiste eest kehtestatakse sanktsioonid.
  28.     Kui kõik pooled on selle memorandumiga nõus, jõustub relvarahu viivitamatult pärast seda, kui mõlemad pooled on taandunud kokkulepitud punktidesse kokkuleppe rakendamise alustamiseks.

 *        *        *

 Eesti Päevalehe juhtkiri hoiatab, et sisuliselt on see Ukraina kapituleerumise kava:

„See, mis Ukrainast järele jääks, poleks enam sisuliselt sõltumatu riik. Mõningate allikate teatel on leitud seejuures Ukraina põhiseadusest möödaminekuks kaval moodus: Venemaa võtaks okupeeritud maad „rendile“. Ent USA tunnustaks nende Venemaale kuulumist.

/.../

Tähelepanuväärne on ka ajastus. Ukraina on praegu just seesmiselt erakordselt ebakindlas seisus. Hiiglaslik, umbes sada miljonit eurot haarav korruptsiooniskandaal presidendi lähimas ringkonnas nõrgestab märgatavalt Kiievi positsioone tema liitlaste silmis.

Sellest, kui halvad asjalood on, annabki tunnistust „rahuplaani“ just praegu meediasse viimine. USA annab mõista, kuivõrd ükskõik on tal sõja tegelikest põhjustest ja lahenduse jätkusuutlikkusest ning kuivõrd on ta valmis saavutama rahu iga hinna eest – s.t ka NATO liikmete julgeoleku hinnaga.

Euroopa riigid on seni vastanud ainuvõimalikul moel, öeldes, et niisugused kavad on vastuvõetamatud. Ega meil muud üle jäägi, kui Ukrainat ühtselt senisel moel (ja enamgi) edasi toetada."

Noh, kasusaaja on selgelt Vladimir Vladimirovitś.  Juba ainuüksi sellepärast on see kehv plaan, sest võimaldab agressoril säilitada puhta näo ja tegelikult annab vaikimisi signaali, et sõjapidamine on kasutoov modus essendi.

Ja üleüldse Venemaalt midagi eeldada??  Mulle tuleb meelde kuuldud fraas ühest Hollywoodi märulist: 

Assumption is the mother of all fuck-ups. 

 Pidagem seda meeles.


 

kolmapäev, 19. november 2025

JÕUJAAM KÜTTIS SAALI KUUMAKS. KRAFTWERK TALLINNAS... JA MUUD ASSOTSIATSIOONID

SISSEKANNE # 371

 

Tallinnasse jõudis Multimedia tuuri raames legendaarne Saksa elektropopi kvartett Kraftwerk. Nad on käinud siin ka varem, aastatel 2004 ja 2018, kuid minul õnnestus neid näha alles nüüd. Ehkki ma olen nende pühendunud austaja olnud juba kaugelt üle kolmekümne aasta.

Õigupoolest puutusin Kraftwerki loominguga kokku juba varastel kaheksakümnendatel, kui väikese poisina kohalikku meediat tarbisin. Igal argipäeval kell kolm kõlas Eesti Raadio esimeses programmis tuttav signatuur, mis juhatas sisse ilge nõuka-aja progaganda saate „Piirist piirini“, mille kohta Harri Tiido on meenutanud, et selle tarbeks mõeldi eetrimaterjal koha peal, n-ö käigu pealt, välja – keegi nagunii seda tõsiselt ei võtnud, ei saate tegijad ega ammugi kuulajad. See saade lihtsalt „käis“ eetris, kuid signatuur mulle meeldis. Ega ma siis veel teadnud, et see oli varastatud Kraftwerki signatuurpalast „Trans-Europa Express“ (1977), mis rääkis hüpnootilisest rongisõidust läbi Euroopa, Viinist Düsseldorfi, kus kohtuti David Bowie’ ja Iggy Popiga. Omamoodi ridadevaheline iroonia peitub selles, et muusikajupp piirideta Euroopast juhatas sisse saate „Piirist piirini“, kuivõrd Nõukogude Liidus reis sellega tavainimese jaoks piirduski.

Aga ega sellega piirdutud. Teine Kraftwerki tunnuslugu, nende läbilöögilugu „Autobahn“ (1974) sai Eesti televaatajale tuntuks läbi ETV telesaate „Maailm täna“, mis algas pöörleva gloobuse ja „Autobahni“ esimeste helidega. Siis istusid tumedas lakoonilises stuudios teenelised väliskommentaatorid Simon Joffe, Gabriel Hazak, Vambola Põder ja Tõnu Kõrda ning rääkisid, kuidas kapitalistlik maailm pöörleb hukatuse poole ja mida kurja Washingtoni reaktsiooniline administratsioon jälle sepitseb (aga ma olen kindel, et meeste nägudelt võis tuvastada kerget muiet). See analoogsüntesaator kõlas lummavalt, aga muidugi ma siis ei teadnud, et nii algab 23-minutiline opus magnum „Autobahn“ – selle loo ajal jõudis omal ajal Tartu-Tõrva-Pärnu liinibuss igatahes Elvasse välja (testitud!).

Muidugi-muidugi, kohe tuleb meelde ka Kuldse Trio üle võlli cool paroodia 1980. aasta vana-aastaõhtu saatest, Kiftwärki nime all. Lugu „Mina olen Robert“ lendas igatahes kõrgelt, video oli kah ütlemata vaimukas. Luksepp Mati isa mul, nimeks pani tema mul... See oli loomulikult Kraftwerki legendaarne „Die Roboter“ (1978).

 


Kuldne Trio aka Kiftwärk - Mina olen Robert (1980) 

 

Kraftwerki loomingut kasutasid ära ka mitmed meediakontsernid, näiteks BBC. Meelde tuleb MTV ja nende vaheklipp „Musik Non Stop“ (1986). Aga sealt teenis Kraftwerk autoriõiguste pealt korraliku kopika. Eesti raadio ja televisioon vaevalt et kopikagi andsid, kui mitte arvestada fonoteeki soetatud plaadi maksumus. Arvestades, kui tihti Kraftwerki looming eetris käis, jäi neil saamata arvestatav summa.

Aga minu esimene teadlik puutumus Kraftwerkiga oli siiski alles 1991, kui neil oli just ilmunud remiks-kogumik „The Mix“. Ma lindistasin selle Pärnus komisjonipoest soetatud AGFA kassetile, Pärnus asuvas helisalvestusstuudios Hommiku tänaval. Salvestati miskipärast ainult ühele poole, seega 60-minutilisest plaadist läks kaotsi 15 minutit. Teisel kassetipoolel oli tollal popp Chyp-Notic (mis kadus kiiremini ajaloo prügikasti kui kevadine lumi), ning see oli kohustuslik kaasaand.  Nagu Breźnevi pakike. Kui julgesin protestida, siis omanik ütles, et tal on programm nii sätitud ja muuta ei saa. Väga paindlik oli tal see kliendipoliitika tõesti. Muide, teist tollast superplaati, Erasure’i „Chorus“ (1991), sai lindistada koos miski imalmagusa Saksa ślaagribändiga...

Ahjaa, mäletan, et kui Kraftwerki „The Mix“ jõudis mulle koju samal päeval, kui Moskvas algas augustiputś. Mõtlesin üle jõe koju sõites, et nüüd on kõige sellega lõpp.  Muretsesin, et see võib nüüd olla viimane Lääne muusika...

Eilne kontsert oli mul esmakordne kogemus Kraftwerki n-ö laivis näha, mistap puudub mul võrdlusmoment. Küll aga saan tunnistada, et oli ikka elamus küll! Jõujaam töötab endistviisi täiel võimsusel, kuigi alles on vaid üks originaalaku – Ralf Hütter. Teine asutajaliige, Florian Schneider-Esleben, lahkus  meie seast 2020. aastal (vaata ka siit). Kaks meest klassikalisest koosseisust – Karl Bartos ja Wolfgang Flür – on oma teed läinud juba väga ammu. Ent 79-aastane Hütter hoidis jõujaama oma kindlates kätes ja allahindlust ei teinud. Kui ma algul pelgasingi, et lähen vaatama tolmust puhtaks nühitud museaali, mis ei tekita suuremat emotsiooni, siis läks otse vastupidi. Nagu Postimehe ajakirjanik sedastas, ajas Kraftwerk publiku kompuutri lühisesse ja küsis retooriliselt, kas see ehk olnudkiaasta parim kontsert. Kirjutan alla.

Kontserdil kõlasid kõik tuntud Kraftwerki lood alates 1974. aastast. Minu jaoks olid kõrghetked siis, kui kõlas „Spacelab“ (1978), „Autobahn“ (1974/1991), „Das Modell“ (1978), „Man Machine“ (1978), „Radioactivity“ (1975/1991), „Trans-Europa Express“ (1977), „Tour de France“ (1983) ja „Computerwelt“ (1981). Kõiki neid lugusid toetas väga võimas visuaal.

Isiklike lemmikute hulgast jäid kõlamata „Europe Endless“ (1977),  "Antenna" (1975) ja „Tanzmusik“ (1973), oleks tahtnud mõnda lugu esimeselt kolmelt plaadilt (Kraftwerk (1971), Kraftwerk 2 (1972) ja „Ralf & Florian“ (1973)), aga see-eest tegi Hütter kummarduse lahkunud Jaapani elektromuusika legendile Ryuichi Sakamotole. Kõlas melanhoolne Sakamoto-David Sylviani lugu „Forbidden Colours“ (1983). Liigutav źest: ka robotid on inimlikud.

Soovitan lugeda Janar Ala artiklit Autobahni 50-aastase juubeli puhul. Asjalik ja respekteeriv sissevaade. Lugu on loetav siin.  

David Bowie ja Kraftwerki vastastikune mõju avaldub ilmselgelt 1976. a. Station To Station albumi nimiloos, mida saab vaadata siin.

 


 Kraftwerk - Spacelab (1978). Kosmoselaev lendab üle Eesti, alates 01:30. 

 


 Kraftwerk - Autobahn (1974); tabatud on plaadiümbrise esteetikat, kus ilma tegid Volkswageni "põrnikas" ja Mercedes-Benz. Kusjuures põrnika numbrimärk D KR-70 viitab Düsseldorfi päritolule, KR on Kraftwerk ja 70 asutamisaastale 1970. Mercedese numbrimärgi arv 74 viitab Autobahni albumi väljatulekuaastale (1974)