www.vanaraamat.ee |
Montaillou-raamatule otsa sai läbi loetud ka Natalie Zemon Davise
raamat „Martin Guerre’i tagasitulek“, mis on ühtaegu nii kelmiromaan kui
tõsiseltvõetav, allikatele toetuv ajalooline uurimus. Martin Guerre oli baski
päritolu talumees, kes 1540. aastate Lõuna-Prantsusmaal Languedocis jätab ühel
päeval oma naise, lapse ja varanduse ning kaob ilma näilise põhjuseta jäljetult.
Kaheksa aastat hiljem ilmub ta uuesti välja, tuntakse ära lihaste õdede
poolt, võidab tagasi naise Bertrande de Rolsi usalduse ja jätkab pereelu, olles
isegi tublim ja edasipüüdlikum kui enne lahkumist. Ta saavutab kogukonnas
arvestatava positsiooni, temast peetakse lugu ja perre sünnib tütar. Neli
aastat elatakse sõbralikult koos, kuid siis tekivad kahtlused. Pärandi
jaotamise ajendil, tundes enda isiklikke huvisid ohustatuna, hakkab vend Pierre kahtlema Martini
identiteedis ja räägib sellest ka naisele, kes esitabki kohtule kaebuse, et
mees pole see, kellena ta end esitleb: teeskleja on teda ninapidi vedanud. Algab pikk ja kõmuline protsess, mille käigus
esineb aga mees nii veenvalt, et kohus on valmis teda juba õigeks mõistma. Ent
selsamal viimasel minutil ilmub kohtusaali
õige Martin Guerre, kes on sõdurina olnud pikalt Hispaania kuninga
Felipe II teenistuses ja kaotanud Saint-Quentini lahingus arkebuusilasust jala.
Naine tunneb õige mehe ära – pärast kahtteist lahusoldud aastat! - ja
vale-Martin ehk Arnaud du Tilh lõpetab identiteedivarguses süüdistatuna
võllas. Süźee oli juba omas ajas nii
erakordne, et kohtunik Jean de Coras kirjutas kaasuse põhjal raamatu, millest kujunes tõeline menuk ja näidisõppematerjal juuratudengitele. Seda kommenteeris isegi filosoof Montaigne ja
Püreneedes Artigat’ külakeses, kus sündmused aset leidsid, mäletatakse lugu siiamaani.
Käesolevas raamatus esitab Ameerika ajaloolane Natalie Zemon Davis
köitvalt ja mitmest eri aspektist Jean de Coras’ ja paljudele
arhiivimaterjalidele toetudes Martin Guerre’i loo uuesti, püüdes mõistatada,
miks tõeline Martin Guerre ikkagi oma külast lahkus ja kuhu ta läks, kuidas sai
Arnaud üpdu Tilhist võluv teeskleja, kas ta lollitas Bertrande de Rolsi ja miks
lugu koost lagunes. Jean de Coras ei
maini Guerre’i motiividest sõnagi, mistõttu tagasitulek on kogu loo suurim
mõistatus ja selle tõeste asjaolude selgitamine paras väljakutse.
Olgu öeldud, et kelmilugu on vormitud 1982. aastal ka samanimeliseks
mängufilmiks, kus vale-Guerre’i rollis astus üles pea igas prantsuse filmis mängiv Gerard
Depardieu. Zemon Davis oli filmi juures tegev ajaloolise konsultandina ning
raamat sündis tegelikult filmiga ühel ajal, kuid ilmus aasta hiljem – see pole
mõistagi filmisüźee ümberjutustus, vaid siiski tõsine allikapõhine
ajalookirjandus, mis analüüsib tegelikke sündmusi äärmise põhjalikkuse ja
täpsusega, mille tarvis teose autor oma sõnutsi on ära kasutanud iga viimast
kui säilinud paberitükki. Lisaks saab lugeja taas hea pildi Prantsuse
külaühiskonnast, mõttemaailmast ja traditsioonidest. Inspiratsiooni ja eeskuju
on ta saanud ka Le Roy Ladurie Montaillou’ küla loost.
Natalie Zemon Davis on 1928. aastal Detroidis sündinud Ameerika
ajaloolane, kes pikka aega töötas Princetoni ülikooli juures. Ta on peamiselt uurinud varauusaegse
Prantsusmaa ajalugu, eriti rahvakultuuri, samuti ühiskonnaelu eri tahke,
rõhuasetusega naisajaloos. 2002. aastal eesti keeles ilmunud teos on praegu
ainus, mis temalt maakeeles lugeda on – kuid tõlge on hea ja nauditav. Raamatu lõpus on tänuväärse lisandusena Marek
Tamme intervjuu autoriga. Hea raamat. Soovitan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar