neljapäev, 11. juuli 2019

Natalie Zemon Davis. MARTIN GUERRE'i TAGASITULEK. Veetlev kelmilugu sajandite tagant.

SISSEKANNE # 55


www.vanaraamat.ee



Montaillou-raamatule otsa sai läbi loetud ka Natalie Zemon Davise raamat „Martin Guerre’i tagasitulek“, mis on ühtaegu nii kelmiromaan kui tõsiseltvõetav, allikatele toetuv ajalooline uurimus. Martin Guerre oli baski päritolu talumees, kes 1540. aastate Lõuna-Prantsusmaal Languedocis jätab ühel päeval oma naise, lapse ja varanduse ning kaob ilma näilise põhjuseta  jäljetult.  Kaheksa aastat hiljem ilmub ta uuesti välja, tuntakse ära lihaste õdede poolt, võidab tagasi naise Bertrande de Rolsi usalduse ja jätkab pereelu, olles isegi tublim ja edasipüüdlikum kui enne lahkumist. Ta saavutab kogukonnas arvestatava positsiooni, temast peetakse lugu ja perre sünnib tütar. Neli aastat elatakse sõbralikult koos, kuid siis tekivad kahtlused. Pärandi jaotamise ajendil, tundes enda isiklikke huvisid ohustatuna,  hakkab vend Pierre kahtlema Martini identiteedis ja räägib sellest ka naisele, kes esitabki kohtule kaebuse, et mees pole see, kellena ta end esitleb: teeskleja on teda ninapidi vedanud.  Algab pikk ja kõmuline protsess, mille käigus esineb aga mees nii veenvalt, et kohus on valmis teda juba õigeks mõistma. Ent selsamal viimasel minutil ilmub kohtusaali  õige Martin Guerre, kes on sõdurina olnud pikalt Hispaania kuninga Felipe II teenistuses ja kaotanud Saint-Quentini lahingus arkebuusilasust jala. Naine tunneb õige mehe ära – pärast kahtteist lahusoldud aastat! - ja vale-Martin ehk Arnaud du Tilh lõpetab identiteedivarguses süüdistatuna võllas.  Süźee oli juba omas ajas nii erakordne, et kohtunik Jean de Coras kirjutas kaasuse põhjal raamatu, millest kujunes tõeline menuk ja näidisõppematerjal juuratudengitele.  Seda kommenteeris isegi filosoof Montaigne ja Püreneedes Artigat’ külakeses, kus sündmused aset leidsid,  mäletatakse lugu siiamaani. 

Käesolevas raamatus esitab Ameerika ajaloolane Natalie Zemon Davis köitvalt ja mitmest eri aspektist Jean de Coras’ ja paljudele arhiivimaterjalidele toetudes Martin Guerre’i loo uuesti, püüdes mõistatada, miks tõeline Martin Guerre ikkagi oma külast lahkus ja kuhu ta läks, kuidas sai Arnaud üpdu Tilhist võluv teeskleja, kas ta lollitas Bertrande de Rolsi ja miks lugu koost lagunes.  Jean de Coras ei maini Guerre’i motiividest sõnagi, mistõttu tagasitulek on kogu loo suurim mõistatus ja selle tõeste asjaolude selgitamine paras väljakutse.

Olgu öeldud, et kelmilugu on vormitud 1982. aastal ka samanimeliseks mängufilmiks, kus vale-Guerre’i rollis astus üles  pea igas prantsuse filmis mängiv Gerard Depardieu. Zemon Davis oli filmi juures tegev ajaloolise konsultandina ning raamat sündis tegelikult filmiga ühel ajal, kuid ilmus aasta hiljem – see pole mõistagi filmisüźee ümberjutustus, vaid siiski tõsine allikapõhine ajalookirjandus, mis analüüsib tegelikke sündmusi äärmise põhjalikkuse ja täpsusega, mille tarvis teose autor oma sõnutsi on ära kasutanud iga viimast kui säilinud paberitükki. Lisaks saab lugeja taas hea pildi Prantsuse külaühiskonnast, mõttemaailmast ja traditsioonidest. Inspiratsiooni ja eeskuju on ta saanud ka Le Roy Ladurie Montaillou’ küla loost.


Natalie Zemon Davis on 1928. aastal Detroidis sündinud Ameerika ajaloolane, kes pikka aega töötas Princetoni ülikooli juures. Ta on peamiselt uurinud varauusaegse Prantsusmaa ajalugu, eriti rahvakultuuri, samuti ühiskonnaelu eri tahke, rõhuasetusega naisajaloos. 2002. aastal eesti keeles ilmunud teos on praegu ainus, mis temalt maakeeles lugeda on – kuid tõlge on hea ja nauditav.  Raamatu lõpus on tänuväärse lisandusena Marek Tamme intervjuu autoriga. Hea raamat. Soovitan.
 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar