SISSEKANNE # 251
Venemaa ja Ukraina sõda on kestnud täpipealt kolm aastat ja ühe päeva ehk 1098 päeva. Sümboolse aktina kiitis ÜRO Peaassamblee eile heaks Ukraina resolutsiooni, mis nõuab Venemaa vägede viivitamatut väljaviimist Ukraina territooriumilt. USA hääletas aga selle vastu ja tuli lagedale hoopis oma resolutsiooniga, milles Moskva agressiooni ei mainita. Väga kuratlik twist.
USA on nüüd selles väärikas klubis, kuhu kuuluvad Venemaa, Burkina Faso, Burundi, Ekvatoriaal-Guinea, Haiti, Ungari, Korea RDV, Valgevene, Kesk-Aafrika Vabariik, Eritrea, Mali, Marshalli saared, Palau, Niger, Nicaragua, Sudaan. Ja Iisrael.
 |
| Kuvatõmmis Facebookist |
Ma saan aru, et Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidel on selleks seisukohaks mingi oma geopoliitiline põhjus, mis tuleneb nende endi poliitilisest ja postkoloniaalsest turbulentsist. Nicaraguast ja Malist saan aru ega pahanda – aus bratty attitude - , samuti Korea RDV – mille poolt nad üldse kunagi olnud on? Kuid USA mängib teadlikult väga kõrget, ohtlikku ja ülbet mängu. Kindlasti ka äärmiselt kalkuleeritud, pragmaatilistel alustel. Sest nii on vaja just praegu.
Aga väärtused? Merkantilistlikult öeldes on ka need kaubeldavad ja konkreetse hinnalipikuga. USA oma rahvusvahelise kaalu juures saab niigi peaaegu kõik asjad en gros’, soodsalt kätte, sest tal on lihtsalt kauplemisruumi. Vastupidiselt Eestile, kelle jaoks tuleb kõik kallilt kätte ja mis peab toimetama eksistentsi huvides ettevaatlikult ja targalt. USA-l on juba seetõttu rollis, kasvõi omaenda tahte vastaselt, kus tal lasub tohutu vastutus. Kui oled elevant portselanipoes, siis on mõistlik liigutada end tasa ja targu – muidu on killud taga. Killud oleme meie – Eesti, Läti Leedu, aga ka Ukraina.
Rubio selgitab intervjuus Breitbart News’ile – kasutan Delfi tõlget -, et
„laiema resolutsiooni kohta, me arvame, et ÜRO peab, kui ta kavatseb olla 21. sajandil kasulik, ÜRO peab naasma oma hartajärgse missiooni juurde, mis on sõja ja konflikti ärahoidmine ja lõpetamine.
Seega me tundsime, et kõik teavad ja võib minna tagasi ja lugeda ajaleheartikleid viimasest kolmest aastast ja saada teada, mis Ukrainas juhtus. Aga nüüd, nagu president on väga selgeks teinud, tahab president Trump selle sõja lõpetada. Ta arvab, et kaugelt liiga palju inimesi on surnud, ja ta tahab selle lõpule viia. Me arvasime, et ei ole ausalt öeldes kaasaaitav, kui ÜRO-s on midagi väljas, mis on kummalegi poolele antagonistlik. Me püüame neid poisse laua taha saada. Kahjuks Ukraina ei nõustunud ja nad tahtsid enda omaga edasi minna.
Me läksime siis julgeolekunõukogusse oma kompromissiga, mis on minu arvates väga õiglane sõnastus ja see põhimõtteliselt ütleb, et sõda on kohutav asi. Ma parafraseerin ja lihtsustan, aga see ütleb, et sõda on kohutav asi, kaugelt liiga palju inimesi on surnud, see sõda peab lõppema viisil, mis on vastupidav, sisuliselt kordab president Trumpi seisukohta selle kohta, mis see konflikt peaks olema, ja tuletab ÜRO-le meelde, et ÜRO eesmärk oli sõja lõpetamine ja konfliktide ärahoidmine, mitte konfliktide lõpetamise raskemaks tegemine. Niisiis arvasin ma, et on hea, et me saime selle julgeolekunõukogus tehtud ja venelased ei vetostanud seda. Ma ei ütle teile, et see lõpetab selle konflikti, ja ma ei suuda ära oodata kuni Elise Stefanik (USA tulevane suursaadik ÜRO-s – toim) on kohal, sest saab olema suurepärane, kui tema juhib, aga ma arvan kindlasti, et meie sõnastus on parem sõnastus ja loodetavasti edendab rahu asja.“ (Delfi, 25.02)
Nojah, jälle see sõna „kasulik“. Siinkohal tuleb mulle meelde juba viledaks kulunud fraasi filmist Die Hard 2 (Visa hing, 1990). Mulle meeldib seda kasutada, kuna see tabab ilmekalt reaalpoliitika olemust, selle pragmaatilist, aga samas saatanlikku külge.
· John McClane: I guess I was wrong about you. You’re not such an asshole after all.
· Grant: Oh, you were right about me. I’m just your kind of asshole.
Okei. USAga on asi selge. Aga Iisrael? Et tu, Brute?
Mul on raske uskuda, et Iisrael oli selle resolutsiooni vastu mingil muul põhjusel kui puhas poliitilise kasu kalkulatsioon. Trump on meie trump, see tähendab – minu trumpkaart, mõtleb Iisraeli peaminister Netanyahu. Ei midagi isiklikku, Ukraina. Me oleme tegelikult teie poolt, aga alles pärast seda, kui minu huvid on rahuldatud. Me ju tahame Lähis-Ida Rivierat? Lubame teil, Ukraina sõpradel, Gazas poole hinnaga puhkamas käia. Aga kõigepealt tuleb meil järgida Trumpi, ja panna talle nii palju laike kui vaja. Israel first – selles ei ole ju midagi halba.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar