VEEBIAJAKIRI ESTONIAN WORLD KASUTAJATE JA TOIMETUSE VAATES (TLÜ DTI infoteaduse bakalaureusetöö, mai 2022)

 SISSEKANNE # 165

Alljärgnev bakalaureusetöö avaldatakse kärbeteta, täies mahus. Tekstis ettetulevad viited lehekülgedele järgivad Wordi faili paigutust/paginatsiooni ega ole siinses blogipostituses relevantsed. 

                                                                            *    *    * 

Tallinna Ülikool

Digitehnoloogiate Instituut

Infoteadus

 

 

 

 

 

 

Raido Remmel

 

Veebiajakiri Estonian World  kasutajate ja toimetuse vaates

Bakalaureusetöö

 

 

Juhendaja: Silvi Metsar (Inf.Sc.)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tallinn, 2022

SISUKORD

 

SISSEJUHATUS. 4

1.    UURIMISKIRJANDUSE ÜLEVAADE.. 7

1.1      Töös kasutatavad põhimõisted. 7

1.2      Temaatiline kirjandus. 9

1.3      Veebiajakirja olemus ja struktuur 10

1.4      Veebiajakirja sihtgrupp toimetuse vaates. 14

1.5      Veebiajakirja positsioon meediamaastikul 17

1.6      Ajalooline ülevaade. 20

2     UURIMISTÖÖ METOODIKA.. 24

2.1      Uurimiskirjanduse otsing. 24

2.2      Uurimistöö metoodika põhjendus. 25

2.3      Ankeetküsitluse koostamine ja läbiviimine. 26

2.4      Intervjuu läbiviimine. 28

3     UURIMISTÖÖ TULEMUSED.. 29

3.1      Lugeja profiil 29

3.2      Kasutajate infokanalid. 33

3.3      Lugejate infokasutus. 35

3.4      Veebiajakirja lugemise peamised põhjused. 39

3.5      Kasutajate hinnang veebiajakirja sisule ja vormile. 41

3.6      Veebiajakirja plussid ja miinused ning kasutajate ettepanekud. 45

3.7      Veebiajakirja lugejate muud infoallikad Eesti kohta. 48

3.8      Intervjuu läbiviimise tulemused. 48

3.9      Järeldused ja arutelu. 53

KOKKUVÕTE.. 57

SUMMARY.. 60

KASUTATUD ALLIKAD.. 63

LISA 1. ANKEETKÜSITLUS GOOGLE FORMS’I PLATVORMIL.. 68

LISA 2. VEEBIAJAKIRJA ESTONIAN WORLD STIILIJUHEND.. 74

 

 

SISSEJUHATUS

 

21. sajandil on maailm jõudsalt astumas digitaalajastusse, mil inimkonna kasutuses olevad digitehnoloogilised vahendid ja platvormid  võimaldavad kõigile oma mõtete ja veendumuste  edastamist vabalt ja globaalselt, toimides võimsa kõlakojana. Maailm on ühtaegu avardunud ja kokku tõmbunud, muutunud kompaktsemaks kui eales varem. Digitaalajastu võimaldab saada hetkega globaalseks ja viraalseks – oluline on vaid idee ja sõnum, oma osa etendab ka juhus.

Käesoleva töö teemavalik on ajendatud autori isiklikust huvist veebiajakirjanduse, eriti aga veebis sündinud ajakirjanduse (digital born) toimemehhanismide vastu. Selline mudel kannab sõltumatut „do-it-yourself“-vaimu ning sobib hästi digitaalajastu tõekspidamistega, mida ühelt poolt iseloomustab dünaamilisus, teisalt aga õhinapõhisus, mis ei ole pahatihti jätkusuutlik majandamise viis. Kui tegijate ind raugeb või lõppevad ressursid, siis jääb soiku või lõpeb sootuks veebis sündinud väljaande eksistents. Intuitsioonidest juhindumine võib viia ka eduni, kuid jätkusuutliku tegutsemise eelduseks on kindlad reeglid ja raamid, mille piires toimetatakse, samuti tuleb kasuks konjunktuuri ja auditooriumi väljaselgitamine, keda püütakse kõnetada.

Käesoleva töö uurimisobjektiks on veebiajakiri Estonian World, mis on nimelt sündinud veebis ja on osutunud elujõuliseks projektiks: veebiajakiri asutati eestlastest uusväljarändajate poolt Londonis mais 2012 väljaandena, mis kajastaks positiivselt ja sõltumatult Eestit ja eestlasi globaalses võtmes. Inglise keel kui kõigile arusaadav lingua franca oli mõeldud teenima eesmärki, et uue väljaande sõnum jõuaks  võimalikult suure auditooriumini.

Tänavu mais tähistab Estonian World oma kümnendat sünnipäeva, milleni jõudmine on igale nullist alustavale väljaandele turbulentses meediamaailmas suur väljakutse – seda enam veebis sündinud väljaandele, mis on ellu kutsutud kodanikualgatuse korras, tegutseb entusiasmi pinnal ja mida hoiab käigus kasutajatelt saadud motivatsioon. Püsimajäämiseks on vaja ka kindlat vundamenti, mille sisuks ongi kehtestatud reeglid ja nende järgimine. Autor tahab välja uurida, kuidas ja milliste jõupingutusega on Estonian World  selle verstapostini jõudnud.

Töö eesmärgiks on välja selgitada Estonian World’i arengulugu ja perspektiivid ning lugejate hinnang veebiajakirjale. Autor püstitab keskse uurimisküsimuse, kas veebiajakirja enda poolt lansseeritud ambitsioonikas väide, et ollakse ainus ingliskeelne sõltumatu globaalne veebiajakiri Eestist ja eestlastest,  vastab tõele.

Uurimisküsimised on:

• milline on veebiajakirja sihtgrupp?
• missugune on veebiajakirja positsioon meediamaastikul?

Bakalaureusetöö uurimisülesanded on järgmised:

• kirjeldada allikate põhjal veebiajakirja Estonian World olemust ja struktuuri;
• analüüsida allikate põhjal veebiajakirja sihtgruppi ja positsiooni meediamaastikul
• koondada ja analüüsida valitud materjal ning esitada ajalooline ülevaade;
• välja selgitada ja analüüśida veebiajakirja lugejaskonda ning toimetuse seisukohti.

Tõõ jaotub kolme peatükki. Esimene peatükk tutvustab töös kasutatavaid põhimõisteid ja temaatilist kirjandust, vaatleb veebiajakirja Estonian World olemust ja struktuuri, uurib kogutud allikate põhjal sihtgruppi ja positsiooni meediamaastikul ning annab ülevaate veebiajakirja kümnest tegutsemisaastast.

Teine peatükk keskendub töö metoodika tutvustamisele, milleks on andmete kogumine avalikest allikatest, struktureeritud ankeetküsitluse läbiviimine lugejate kasutajate seas ja ekspertintervjuu ajakirja asutajaga, kes on ühtlasi ka peatoimetaja ning leiab töös edaspidi mainimist peatoimetajana. Kasutaja on antud töö kontekstis nii veebiajakirja lugeja kui ka lihtsalt veebilehe külastaja mis iganes põhjusel või eesmärgil. Selguse mõttes on töös kasutatud läbivalt mõistet „kasutaja“, ehkki loetavuse huvides, kontekstist olenevalt, võib töös esineda ka lugeja või lugejaskonna mõiste. Ankeetküsitluse eesmärgiks on välja selgitada kasutajate hinnang veebilehele, ekspertintervjuu täiendab toimetuse vaadet, milline avaldub ka avalikest allikatest saadud materjalidest.

Kolmas peatükk esitab ja analüüsib uurimistöö käigus saadud tulemusi ning sisaldab autori järeldusi nende põhjal. Ühtlasi võrreldakse neid avalike allikatest saadud materjalidega

Uurimistöö lõpus on eesti ja inglisekeelne kokkuvõte.

Töö juurde on lisatud ka kaks lisa.  Lisa 1 on läbiviidud ankeetküsitluse kuvatõmmis. Lisa 2 koosneb veebiajakirja Estonian World stiilijuhendist (lühem versioon), mis on Estonian World’i intellektaalne omand ja on avaldatud toimetuse loal.

Uurimistöö vormistamisel on aluseks võetud  Tallinna Ülikooli „Digitehnoloogiate instituudi üliõpilastööde  vormistamise juhendist“ (2020) ja viitamine on vastavusse viidud APA7 (American Psychological Association) viitamissüsteemiga.

Autor tänab juhendajat Silvi Metsarit heade soovituste ja nõuannete eest ning veebiajakirja Estonian World toimetust inspiratsiooni ja meeldiva koostöö eest.

1.     UURIMISKIRJANDUSE ÜLEVAADE

 

Käesolevas peatükis tutvustatakse uurimistöös kasutatavaid  põhimõisteid ning antakse ülevaade kirjandusest, kirjeldatakse uurimisobjektiks oleva veebiajakirja Estonian World olemust ja struktuuri ning  käsitletakse asutamise tagamaid ja ajalugu.

Uurimiskirjanduse ülevaate peatükk on jaotatud järgmisteks alapeatükkideks: töös kasutatavad põhimõisted, temaatiline kirjandus, veebiajakirja olemus ja struktuur, veebiajakirja sihtgrupp, veebiajakirja positsioon meediamaastikul, ülevaade veebiajakirja ajaloost.

 

1.1       Töös kasutatavad põhimõisted

 

Käesolev alapeatükk selgitab töös kasutavaid põhimõisteid, kasutades selleks Eesti Keele Instituudi koostatud ühendsõnastikku (Sõnaveeb), raamatukogusõnastikku, välismaiseid sõnaraamatuid jm.

Arvamuslugu, ka arvamusartikkel, on kellegi harilikult isiklikku seisukohta või hinnangut väljendav kirjutis meedias (Sõnaveeb, 2022). Arvamusloo eesmärgiks on panna mõtlema ja kujundada arvamust, st. selgitadamingi sündmusega kaasnevaid muutusi ja nende edaspidist mõju, veenda lugejat midagi tegema või muutma, kritiseerida, vastata kriitikale, prognoosida (Kivisild, 2012).

Diasporaa, ka hajala, on inimeste kogum, kes elab väljaspool kodumaad (Sõnaveeb, 2022).

Blogi (blog), ka ajaveeb, on veebileht, kus avaldatakse teatud (laia või kitsa) teema kohta pidevalt veebilinke ja/või kommentaare, mis on tavaliselt lühikesed postitused pööratud ajalises järjestuses (uuemad kanded esimesena). Postituste autoriteks või koostajateks võivad olla saidi omanik või kasutajad  (Raamatukogusõnastik, 2018).  

Olemuslugu (feature, feature story) on ühele inimesele, nähtusele või sündmusele pühendatud pikem artikkel (Sõnaveeb, 2022). Olemuslugu on pikem kirjutis elust ja inimestest, mida on sobiv lugeda igal ajal, keskendub mõnele teemale lähemalt, peab olema hästi kirjutatud ja köitev  ning kergesti loetav. Olemuslugu ei pea käsitlema kogu tõde, vaid ainult teatud aspekte (Kivisild, 2012).

Podcast (podcast), ka taskuhääling on raadioprogramm, video või muu multimeedia fail, mida saab internetist oma arvutisse või nutitelefoni alla laadida või striimida; vastav salvestusviis (Sõnaveeb, 2022).

Portaal (portal) on veebisait, mis on lähtepunkt juurdepääsuks teistele veebis olevatele ressurssidele ja sisaldab mitmesuguseid teenuseid (nt otsisüsteemid, foorumid, e-poed, e-post) (Raamatukogusõnastik, 2018).

Respondent on inimene, kes annab vastuseid talle statistilise vaatluse käigus esitatud kirjalikele või suulistele küsimustele (Sõnaveeb, 2022).

Tviit (tweet), ka säuts, on Twitteri suhtlusvõrgustikus postitatud sõnum (Sõnaveeb, 2022)

Uus-sisserändaja, ka uusimmigrant, on hiljuti mingile maale alatiseks või pikemaks ajaks elama asunu (Sõnaveeb, 2022).

Veebiajakiri (online magazine, web magazine, webzine, electronic magazine, e-zine), ka veebiväljaanne, on ajakirjanduslik formaat, mis eksisteerib üksnes interneti keskkonnas (Merriam-Webster, 2022). Mõnikord mõistetakse veebiajakirjana ka paberväljaande digitaalset versiooni, millele pääseb ligi interneti kaudu (Lexico, 2022). Eesti keeles on kasutusel mõiste „veebiväljaanne“, mis on arvutivõrgus, tavaliselt internetis avaldatud elektrooniline väljaanne (Raamatukogusõnastik, 2018). Samas puudub veebiajakirja mõiste, millise leiame ainult Vikipeediast  sellisel kujul: see on üksnes veebis ilmuv ajakiri. Sõnaveeb defineerib mõiste „veebiväljaanne“ internetis ilmuva väljaandena, mille sünonüümideks on võrguväljaanne ja internetiväljaanne, vastukaaluks paberväljaandele, mille all mõistetakse paberile trükitud teost (Sõnaveeb, 2022) 

Käesolevas töös defineeritakse Estonian World rangelt veebiajakirjana (veebiväljaandena) ega nimetata seda portaaliks või blogiks. Ülaltoodud mõistetest selgub, mis annab selleks alust. Estonian World on ainult veebikeskkonnas regulaarselt ilmuv ja kindlate reeglite põhjal toimetatav veebiväljaanne, millel puuduvad nii ajaveebile omased tunnused kui portaalile iseloomulikud teenused.

 

 

1.2       Temaatiline kirjandus

 

Käesoleva töö uurimisobjekt – veebiajakiri Estonian World – esitas töö autorile esmapilgul kerge väljakutse välja selgitada, milliseid uurimusi ja artikleid on veebiajakirjade teemal tehtud Eestis ja/või mujal. Lähtekohaks oli leida allikaid, mis kirjeldavad ja analüüsivad veebiajakirja, eeskätt veebis sündinud (digital born, ka born-digital) ajakirja olemust, struktuuri ja toimemehhanismi per se. 

Veebiajakirjandusest kõneldes peab vahet tegema, kas tegemist on traditsioonilise meedia laienemisega digitaalsesse ruumi või on tegemist uue meediaga, mis on veebis sündinud ja eksisteerib ainult selle piires (Erway, 2010).

Veebiajakirjandus on olemuselt dünaamiline, pidevas muutumises olev meediavorm, mida iseloomustavad eksperimentalism ja avatus, piiride kompamine, toimimine katse-eksituse meetodil (Steensen, 2009).

Traditsioonilist meediat, mis on digitaalajastu nõudel siirdunud veebi, on uuritud palju ja erinevatest tahkudest. Veebiajakirjanduse erisusi analüüsis Mark Deuze (2003), kes leidis, et veebiajakirjandust (online meedia) saab eristada teistest ajakirjandustüüpidest nende tehnoloogilisi võimalusi esile tuues, näiteks hüpertekstuaalsuse kasutamine. See omakorda annab võimaluse uurida digitaalseid tekstikorpusi ja  meedia kasutamist mitmete parameetrite ja mõõdikute alusel. Veebiajakirjanduse teemadel on tehtud mitmeid lingvistlisi ja tehnilisi analüüse, mis on leitavad ülikoolide repositooriumides (DSpace). Näiteks on Martin Laine (2015) käsitlenud oma bakalaureusetöös veebiajakirjanduse erinevaid źanreid ja meediumi iseärasusi Eesti veebiväljaannetes, Marju Himma-Kadakas (2018) on kaitsnud doktoritöö Eesti veebiajakirjanike ametialasest pädevusest.  Allan Augi magistritöö (2020) analüüsib Tartu Ülikooli ajakirjandustudengite veebiajakirja Peegel veebidisaini ja –arendust.

Käesoleva töö kontekstiga haakub enim uurimus digitaalselt sündinud meediast Euroopas, õieti Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis (Nicholls et al., 2016), mis leiab, et digitaalselt sündinud meedia juured peituvad professionaalses ajakirjanduses ning on paralleelselt käsitletav ülejäänud veebiajakirjandusega, kuivõrd väljakutsed, eeskätt rahastus ja levik, on mõlema puhul sarnased.

Digitaalselt sündinud ajakirjanduse puhul on diskuteeritud, kust jooksevad piirid veebiajakirja ja ajakirjandusliku suunitlusega blogi vahel (Fulton, 2015).  Sageli seisavad just digitaalselt sündinud veebiajakirjades kirjutavad  ajakirjanikud küsimuse ees, kas nad on klassikalises mõttes ajakirjanikud ja kui tõsiseltvõetav on  digitaalselt sündinud meedia. Ka Estonian World on pidanud oma identiteeti veebiajakirjana korduvalt selgitama (Estonian World: Live, 2020).

Mille põhjal saab Estonian World’i pidada veebiajakirjaks, seda vaatleb järgmine alapeatükk.

 

1.3       Veebiajakirja olemus ja struktuur

 

Estonian World tutvustab end lugejale sõltumatu globaalse veebiväljaandena, mille ees-märgiks on Eesti ja eestlaste edulugude edastamine rahvusvahelisel tasandil, eiramata sealjuures väljakutseid ja murekohti. Estonian World püüab jagada positiivset kuvandit Eesti riigist ja rahvast, kuid lähtub alati faktidest ega püüa n-ö. tõde ilustada. Veebiajakirja toimetavad professionaalsed ajakirjanikud, kes lähtuvad kutse-eetikast ja seavad esikohale objektiivsuse (Estonian World, kuupäev puudub).

Veebiajakiri peab vastama kindlatele kriteeriumitele. Kõigepealt koosneb veebiajakiri sisust, milleks on kindlate reeglite alusel toimetatud artiklid kindlal teemal või adressaadil. Artiklil peab olema hariv ja teaduslik tonaalsus, see kirjutatakse harilikult teises või kolmandas isikus ning sisaldab vähemalt 1000 sõna, mis on kaalutletud ja põhinevad kontrollitud allikatel. Kui artiklis käsitletakse andmeid ja statistikat, siis avatakse nende taustu, selgitatakse tähendust või põhjendatakse, miks need on olulised. Artikkel nõuab ka lugejalt keskendumist sisule, see ei ole hetkega haaratav (Schauer, 2015). 

Blogi eesmärk on edastada informatsiooni, laskumata sealjuures liigselt üksikasjadesse. Blogipostitused on tavaliselt umbes 500 sõna pikkused ja need kirjutatakse üldiselt esimeses isikus, kuigi pole sugugi haruldane näha neid ka teises ja kolmandas isikus kirjutatuna. Ka blogi võib sisaldada andmeid ja statistikat, kuid tavaliselt ei käsitleta neid põhjalikult, vaid neid kasutatakse pigem sisu illustreerimiseks. Tonaalsuselt on blogi abistav, hariv ja intrigeeriv, kuid neil puudub artiklitele omane teaduslik toon. Blogi peegeldab rohkem isiklikku seisukohta, võib olla vastavalt profiilile vaimukam või vaoshoitum. Lühikese pikkuse tõttu on blogipostituse sisu lugejale kiiresti haaratav, tihtipeale ei eelda sisu mõistmine teksti sõna-sõnalist läbilugemist (Schauer, 2015).

Estonian World’i toimetus juhindub oma töös kindlatest juhistest (Style Guide), mis on paika pandud vahetult enne veebiajakirja käikuandmist. Kasutusel on kaks versiooni, põhjalikum 7 lk pikkune dokument ja lühem, mis on ära toodud käesoleva töö lisana.  Juhised töötati välja ühise ajurünnaku tulemusel ja täiendati jooksvalt, need hõlmavad  veebiajakirja toimetamisega seotud detaile: artiklite pikkus, stiil, pealkirjastamine, õigekiri, allikate ja autoriõiguse küsimused (Estonian World Style Guide, kuupäev puudub).

Ühtlasi kajastab juhend veebiajakirja lühikirjeldust, missiooni ja toimimise eesmärki ning profileerib sihtauditooriumi. Juhend märgib: „Estonian Worldile  artiklit kirjutades tuleb alati meeles pidada, et meie lugejaks võib olla igaüks üle maailma, kes pole Eestist kuulnudki, rääkimata siinsete asjade või nimedega kursis olemisest. See, mis tundub Eesti elanike jaoks iseenesest mõistetav, ei pruugi olla ilmselge kaua aega eemal elanud väliseestlastele, rääkimata neist, kes pole kunagi riiki külastanud.“ (Estonian World Style Guide, kuupäev puudub).

Estonian World määratleb oma kasutajaid „teabeotsijatena“ (information seekers), kelleks võivad olla:

• inglise keelt emakeelena kõnelevad  ja inglise keelest arusaavad muu emakeelega inimesed üle kogu maailma;
• Eestist ja Eesti rahvusvahelistest suhetest (eeskätt Euroopa ja Põhja-Ameerikaga) huvituvad inimesed;
• Eesti e-valitsuse, idufirmade, küberturvalisuse, teaduse, hariduse, ajaloo, kultuuri, identiteedi vastu huvi tundvad inimesed;
• teiste maade vastu üldist huvi tundvad ja erinevatele vaatenurkadele avatud inimesed (Estonian World Style Guide, kuupäev puudub).

 

Stiililt järgib Estonian World anglo-ameerika meediaväljaanete traditsioone, inspiratsiooni-allikaks on olnud algusest saadik The Economisti veebiväljanne, mille üks olulisi nõudeid on loetavus ja selgus (Estonian World Style Guide, kuupäev puudub; economistgroup.com, kuupäev puudub). The Economist’i eeskuju Estonian World’i veebidisainile - artiklite paigutus, font, värvid -, oli veebiajakirja algusaegadel selgelt märgatav (Sternfeld, 2019).

Juhend reguleerib väga täpselt artiklite pikkust: uudised 300-500 sõna,  olemus/arvamuslood  800-1500 sõna.  Pealkirjad peavad olema 40-55 tähemärgi pikkused ja kirjutatud oleviku vormis ning sisaldama tegusõna. Pealkirjastamisel tuleb vältida sõnu, mis võivad lugeja panna eeldama, et artikkel ei sisalda uut informatsiooni ja seetõttu ei ole põhjust loole klikata: still, continues, another, remains, again (Estonian World Style Guide, kuupäev puudub).   Nimetatud sõnad viitavad millegi kordumisele või jätkumisele.  Siit nähtub ka Estonian Worldi ajakirjanduslik olemus, kus avaldamine toimub kindlates raamides, ettekirjutatud juhendi alusel, mitte intuitsioonist tõukudes.

Estonian World’i toimetus on väike, koosnedes 2022. a. aprilli seisuga peatoimetajast, asetoimetajast ja tehnilisest toimetajast (Estonian World, kuupäev puudub). Toimetuse koosseis on püsinud muutumatuna veebiajakirja asutamisest alates, mis viitab stabiilsusele ja teatud mõttes konservatiivsusele, seda tingimustes, kus veebiajakirja toimetatakse transatlantiliselt. Kuigi platvorm sündis Londonis, siis tänasel päeval asub peakorter (peatoimetus) Tallinnas, asetoimetaja Ameerika Ühendriikide idarannikul Bostonis ja tehniline toimetaja Ameerika Ühendriikide läänerannikul Los Angeles’is. Distants on ühest küljest suur väljakutse, teisalt aga võimalus töötada erinevate ajavööndite ja töötsüklite tõttu sisuliselt 24/7, võimaldades pidevalt jälgida uudisvoogu (Estonian World: Live, 2020)

Lisaks toimetusele teevad Estonian World’ile kaastööd mitmed autorid, kelle hulgas on ajakirjanduslike taustaga inimesi ja arvamusliidreid. Suuremates riikides, näiteks Ühend-kuningriigis ja Saksamaal, on välja kujunenud regulaarne korrespondentide võrgustik. Kaastööd teevad ka Eestis elavad, s.t. siin õppivad ja/või töötavad välismaalased. 2022. aasta seisuga on Estonian World’il kokku olnud ca 400 kaasautorit (Estonian World: Live, 2020; Estonian World, kuupäev puudub).

Estonian World’i toimetamine lähtub neljast olulisest põhiprintsiibist: avatus, kvaliteet, objektiivsus, sõltumatus (Estonian World: Live, 2020)  Siin avalduvad taas The Economisti mõjud, mille toimetus töötab sarnaste printsiipide alusel (economistgroup.com, kuupäev puudub). 

Avatus annab veebiajakirjale suurema ja laiema mõõtme ning muudab platvormi tugevamaks. Kvaliteetse sisu tootmine on teine ülitähtis aspekt – rõhku pööratakse originaalsele sisule, mis seisab vastu ajaproovile. Teisisõnu, sisu ei tohi minetada oma väärtust kohe peale ilmumist, nagu see juhtub uudisteagentuuride edastatava uudisvoogas, vaid eesmärgiks on loetavus ja relevantsus ka aastate pärast  (Estonian World Live, 2020).

Seega toodab Estonian World eranditult originaalsisu: artiklid ilmuvad regulaarselt (keskmiselt kaks korda nädalas) digitaalsel kujul samanimelisel veebiplatvormil. Originaalsisu all mõistetakse asjaolu, et kogu ilmuv materjal on Estonian World’i toimetuse poolt eelnevalt kirjutatud, selekteeritud, toimetatud. Refereeritud materjale Estonian World ei kasuta. On ilmunud küll sisuturunduslikul eesmärgil sündinud artikleid, mille on eksklusiivselt Estonian World’i jaoks kirjutanud mõni Eesti ettevõtja või mis on valminud tellimusena koostöös mõne ministeeriumi või projektiga, kuid sellised artiklid on alati kandnud vastavat viidet (Estonian World: Live, 2020).

Estonian World on jaotanud oma sisu jaotanud kümnesse rubriiki: elu (life), äri (business), kultuur (culture), tehnoloogia (technology), julgeolek (security), teadus/haridus (knowledge), arvamus (opinion), inimesed (people), fotod (pictures) ja videod (videos).  On olemas ka veebiajakirja sisene otsingumootor. Artiklid esinevad rubriikides ilmumise järjekorras, uuemad eespool. Eraldi artiklite arhiivi või võimendatud artikleid avalehele välja toodud ei ole, küll aga on kõik Estonian World’i veebiplatvormil avaldatud artiklid kättesaadavad skrollides või otsingumootorit kasutades – kuni esimese artiklini 5. juulil 2012 (Estonian World, kuupäev puudub). 

Konkreetne pealkirjastamine ja artiklite kirjutamise metoodika välistavad klikisöötade tekkimise võimaluse. Kõik see annab veebiajakirjale usaldusväärse, kuid mõneti konservatiivse joone. Samas tehniliselt kaasajastakse veebilehte igal nädalal, mis tagab veebilehe tõrgeteta toimimise. Viimane suurem tehniline muudatus viidi läbi 2019. aastal, kui veebileht muudeti mobiiliseadmesõbralikumaks, kuna ligi 80 % lugejaist kasutas veebilehe käitlemiseks mobiiliseadet (Estonian World: Live, 2020).

Toimetuse põhiline printsiip on teha jätkusuutlikku sõltumatut ajakirjandust. See tähendab, et veebiajakiri ei ole seotud ühegi ärilise või poliitilise ettevõtmisega, toimetus on apoliitiline. Ka ei ole veebiajakiri riiklikult toetatud, v.a. osalemine mõnedes riigi poolt rahastatud projektides koostööpartnerina. Küll aga hoiab toimetus kogu sisu tasuta kättesaadavana, et võimaldada ligipääs informatsioonile kõigile potentsiaalsetele lugejatele, sõltumata nende sissetulekust. Selle juures lähtutakse missioonitundest, et Eesti teadvustamine globaalsel tasandil on olulisim ülesanne ja veebiajakirja tekkimise raison d’etrè.  Tõsi on aga ka see, et rahalised ressursid on veebilehel väga piiratud: ajakirja väljaandmine toimub siiani õhinapõhiselt, isiklike ressursside arvelt. Sellest tingituna on ka jõudlus piiratud. Toimetuse põhisissetulek tuleb mujalt. Mitmekümnetuhandelise lugejaskonnaga veebilehe käigus-hoidmine ei ole võimalik hobikorras, mistap väike toimetus panustab sellesse täies mahus esmajoones oma aega. Peatoimetaja on oma tööd Estonian World’i juures iseloomustanud Winston Churchillilt laenatud kuulsa fraasiga „veri, higi ja pisarad“ (Estonian World: Live, 2020).

Veebilehe rahastamiseks on siiski ellu kutsutud patroonilehekülg USA makseplatvormil Patreon, mis annab võimaluse rahaliseks toetamiseks, kuid ei kohusta selleks. Patroonilehekülje esimene eesmärk on hoida veebileht kvaliteetsena töökorras, arvestades, et Estonian World’i ilmumise baaskulud on ca 3700 eurot kuus (pool palka + tehnilised kulud). Teine eesmärk on hoida Estonian World’i kasvamas, milleks kulub umbes 6800 eurot kuus (täispalk + tehnilised kulud).  Kolmas eesmärk on ideaalis hoida Estonian World kasvamas – see tähendab võimalust palgata kaastöölisi, suurendada jõudlust, toota huvitavamat sisu. (Estonian World: Live, 2020)

Mis puutub reklaamikaasamise võimalusele, siis on Estonian World’i toimetus hoidnud selles osas kompromissitut joont. Kuna tahetakse näida usaldusväärse veebiväljaandena, mis hoiab oma veebiarhitektuuri läbipaistva ja puhtana ning säilitada sõltumatust, hoides au sees The Economistilt ülevõetud ajakirjanduslikku stiili, siis on hoidutud reklaami genereerimisest Estonian World’i veebilehele (Estonian World: Live, 2020).

Estonian World’i  lipukiri ütleb, et ollakse ainus globaalne Eestile, eestlastele ja Eesti sõpradele fokuseeritud sõltumatu ingliskeelne veebiajakiri. Järgmine alapeatükk  vaatleb Estonian World’i lugejaskonda ja positsiooni meediamaastikul.

 

1.4       Veebiajakirja sihtgrupp toimetuse vaates

 

Eelmises alapeatükis sai mainitud lugejaskonna profiili, kelle jaoks veebiajakiri Estonian World ellu kutsuti: Eestis või mujal sündinud inglise keelt kõnelevad eestlased, Eestis resideeruvad välismaalased, Eesti vastu huvi tundvad inimesed.  Estonian World jagab oma lugejad nelja gruppi:

• väliseestlased (sealhulgas põlised välis-eesti kogukonnad ja uus-väljarändajad);
• kodumaal elavad eestlased (sealhulgas uus-sisserändajad);
• Eestis elavad, õppivad ja töötavad välisriikide kodanikud;
• estofiilid üle kogu maailma (Estonian World: Live; 2020).

Inglise keel on Estonian World’i ainus töökeel asutamisest alates. See tähendab, et sisu on 100 % inglise keeles (british english). Selle põhjuseks on  ühest küljest juhindumine anglo-ameerika ajakirjanduse traditsioonidest – inglise keele kasutamine hõlbustas etteseatud standardite alusel toimetamist -, teisalt aga peeti silmas auditooriumi, kelle jaoks inglise keel on üheselt mõistetav lingua franca. Ettevalmistavas järgus oli plaan teha Estonian World kakskeelsena – inglise ja eesti keeles -, kuid mõte ei teostunud piiratud ressursside tõttu.  Otsusele jääda ainult ingliskeelseks veebiväljaandeks aitas kaasa ka tõsiasi, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) toimetas juba uudiseid nii eesti kui paralleelselt inglise keeles (aastast 2010) ning sarnase formaadi loomist Estonian World’i näol ei peetud otstarbekaks. Lisaks olid Estonian World’i asutajad pikka aega ise elanud Eestist eemal, mistõttu ajakirjanduslikku sisu inglise keeles toota oli esialgu hõlpsam (Sternfeld, 2019)

Jõudmaks võimalikult laia lugejaskonnani, kasutab Estonian World viite sotsiaalmeedia kanalit: Facebook, Twitter, Instagram, YouTube ja LinkedIn. Kindlal juhtpositsioonil jälgijate hulga poolest on Facebook, kus Estonian Worldil on ligi 44 000 jälgijat (Facebook/EstonianWorld, 2022).

Tabel 1 Estonian Worldi jälgijate arv sotsiaalmeedia kanalitel (18.04.2022)

Facebook	43974
Twitter	14064
Instagram	2345
LinkedIn	770
YouTube	89

 

Kui 2012. aastal alustati Estonian World’i toimetuse endi hinnangul ca 5000 külastusega kuus, siis 2014. aastaks oli külastuste koguarv ühes kuus veebilehel tõusnud 30 000-ni, 2016. aastaks 60 000-ni ja 2018. aastaks juba 120 000-ni, seega iga kahe aasta järel kahekordistus külastuste arv.  2020. aastal oli veebilehel iga kuus ca 150 000 külastust. 2019. aastal oli veebilehel kokku üle miljoni külastuse (Estonian World: Live, 2020).

Estonian World’i veebilehe kasutamist kümne tegutsemisaasta jooksul, st. perioodil 2012-2022 näitab veebilehe kasutajastatistika (tabel 2):

 

Tabel 2. Estonian World’i veebilehe kasutajastatistika perioodil 2012-2022 (seisuga: 21.02.2022)

Lehevaatamised	9 146 976
Pikemad külastused (sessioonid)	7 466 409
Uued kasutajad	5 182 679
Sessioonide arv külastaja kohta	4801,55
Lehevaatamiste/sessioonide suhe	1,23

 

Veebilehe kasutajastatistika järgi on kuuluvad lugejad valdavalt vanusegruppi 25-34 aastat (37 %), 35-44 aastat (20,5 %) ja 45-54 aastat (13,8 %).  Vanusegrupis 18-24 on 13,1 % ja 55-64 on 9,8 % lugejatest, 5,8 % on vanemad kui 65-aastased.  Mehi ja naisi on lugejate seas enam-vähem võrdselt, vastavalt 48,8 ja 52,2 % (Veebilehe Estonian World kasutajastatistika, 2018; 2022).

Enim külastusi riigiti, tuginedes veebilehe kasutajastatistikale, oli 2020. a. lõikes Eestist. Allolev tabel illustreerib Estonian World’i veebilehe geograafilist haaret külastuste arvu põhjal:

Tabel 3. Estonian World’i veebilehe kautajastatistika: külastused riigiti 2020. aastal

Eesti	210 984 (23,41 %)
Ameerika Ühendriigid	188 221 (20,89 %)
Ühendkuningriik	72 154 (8,01 %)
Soome	37 236 (4,13 %)
Kanada	35 088 (3,89 %)
Austraalia	28 441 (3,16 %)
Läti	24 840 (2,76 %)
Saksamaa	23 127 (2,57 %)
Rootsi	20 763 (2,30 %)
India	14 312 (1,59 %)

 

Üldse registreeris veebileht külastusi 2020. a. jooksul 231 riigist ja territooriumilt (Veebilehe Estonian World kasutajastatistika, 2018; 2022).

 

1.5       Veebiajakirja positsioon meediamaastikul

 

Asudes vaatlema Estonian World’i positsiooni meediamaastikul, tuleks kõigepealt otsida sarnaseid meediaplatvorme, millega võiks Estonian Worldi veebilehte võrrelda.   Kriteeriumiks saab võtta sihtauditooriumi, veebilehe struktuuri jms näitajad.

Estonian World’i lähim ekvivalent vähemalt nime poolest võiks olla väliseestlaste toimetatud veebiportaal Estonian World Review (EWR, www.eesti.ca), milleni jõuab lihtsa guugeldamise teel ja mis võib tekitada segadust. Tegemist on Kanadas opereeriva globaalse suunitlusega portaaliga, mille sihtgrupiks on eeskätt väliseestlased. Portaal seob eri kogukondade infot, koondades teateid Kanada, USA, Saksamaa, Austraalia, Rootsi, Soome, Venemaa väliseesti kogukondadelt (Estonian World Review, 2022). Tegemist on eesti- ja ingliskeelse portaaliga. Samuti toodetakse vähe originaalsisu: formaat koosneb mitmest allikast kokku koondatud informatsioonist, sisu tootjateks on Delfi, Postimees, ERR jt, aga ka näiteks CNN. Seega ei ole tegemist veebiajakirjaga, mis toodab originaalset sisu ja avaldab seda regulaarselt.

Soomes tegutseb eeskätt Soomes elavatele eestlastele mõeldud eestikeelne uudisteportaal Eestinen (eestinen.fi), mis ei ole oma profiililt samuti veebiajakiri, vaid portaal, mille fookuses on Soome uudised.  Portaalis on tõsine informatsioon segunenud kollase alatooniga uudisnupukeste ja klikisöödaga, ka ei ole lugude autorlus ei ole läbipaistev. Tegemist on meelelahutusliku portaaliga, mis erineb oma ülesehituselt ja funktsioonilt kardinaalselt Estonian World’i veebiväljaandest.

Estonian World’i veebiajakirjaga samasse inforuumi  asetub siinkirjutaja arvates  ülebaltiline väljaanne The Baltic Times, eelkõige oma fookuse ja sihtauditooriumi tõttu. The Baltic Times tutvustab end sõltumatu igakuise ajalehena, mis kajastab viimaseid poliitilisi, majandus-, äri- ja kultuurisündmusi Eestis, Lätis ja Leedus (The Baltic Times, 2022).

Silmas tuleb pidada siiski, et The Baltic Times on olemuselt ja struktuurilt traditsiooniline ajakirjanduslik väljaanne, mis on sündinud paberil ja laienenud veebi. Estonian World’i veebiajakiri on aga uue aja meedia, n-ö. digitaalselt sündinud (digital born), mis oma eluõiguse on saanud tänu internetile ja mis eksisteerib – vähemalt praeguseni – üksnes veebikeskkonnas.

Mõlemal veebiväljaandel on ühiseid jooni, näiteks usaldusväärsus, läbipaistvus, konkreetsus, keskendumine kvaliteetse sisuloome jagamisele. Sarnaselt Estonian World’iga on The Baltic Times’i veebiarhitektuur lihtne ja arusaadav, kergesti navigeeritav ning reklaamivaba. Veebidisain on lakooniline, mis jätab heas mõttes ametliku ja konservatiivse mulje. Siin pakub The Baltic Times Estonian World’ile kindlasti konkurentsi.

The Baltic Times’i eesmärk on võrdselt katta kolm Balti riiki ja jagada nende kohta neutraalset infot, Estonian World’i märksõna on Eesti, tal on lokaalne fookus ja globaalne missioon.

Otsides Estonian World’ile ekvivalenti veel Balti riikidest, võib mainida Lätis tegutsevat portaali Latvians Online ja Leedu auditooriumile suunatud väljaannet Draugas News. 

Esimese puhul on tegemist veebipõhise uudiste- ja informatsiooniportaaliga kõigile lätlastele kogu maailmas ja Läti vastu huvi tundvatele inimestele. Rõhuasetus on läti diasporaal. Portaal kajastab Läti uudiseid, sisaldab intervjuusid, kommentaare ja analüüse ning tutvustab Läti tooteid (Latvians Online, 2022).

Latvians Online sündis Austraalias, Melbourne’is, novembris 2000, kui ühinesid kaks silmapaistvat välis-Läti veebilehte – USAs Minneapolises asutatud SVEIKS.com ja Melbourne’is sündinud LatBits.com. Uue veebiportaali juhid on Austraalias sündinud lätlased ning kodumaale naasnud Ameerika lätlane, kelle missiooniks on Lätimaa ja diasporaa tutvustamine (Latvians Online, 2022).

Latvians Online’i ja Estonian World’i sünd on tõukunud sarnastest alustest, ka toimetuses võib näha sarnasusi. Tegutsemise eesmärk ja missioon on sarnane. Sisu on kvaliteetne ja kontrollitud, standartitest lähtuv. Veebilehe disain on usaldusväärne ja selge, autorlus on läbinähtav. Erinevus on formaadis: Latvians Online töötab eelkõige portaalina, mis kogub informatsiooni kindlal eesmärgil ja kindlale auditooriumile, Estonian World on formaadilt ainult originaalsisu avaldav veebiajakiri. Latvians Online avaldab uudisvoogu muudest allikatest, sõltuvalt allikast kas inglise või läti keeles, Estonian World on eranditult ingliskeelne ja mitte muude allikate infovoogu edastav veebileht.

Leedu arvuka diasporaa häälekandjaks on Draugas News, millel traditsioonilise paberväljaandena ulatuvad juured tagasi aastasse 1909, mil see USAs Chicagos asutati. See on vanim katkestusteta ilmuv Leedu väljaanne maailmas, mis keskendub Leedu uudistele ja Leedu pärandi tutvustamisele üle kogu maailma. Peakorter asub endiselt Chicagos (Draugas News, 2022).

Draugas on omaette pika ajalooga institutsioon, millel on oma meediamaja, trükikoda, arvukas meediavõrgustik – ta on globaalse mõjuga leedu identiteedi alalhoidja (Kviklys, 2009).

Estonian World’i ja Draugase mastaabid on võrreldamatud.   Draugas ei ole veebikeskkonda loodud, vaid sinna laienenud. Draugas eksisteerib ikkagi traditsioonilise meediaettevõttena. Paralleele võib tuua ainult sihtauditooriumi ja missiooni sarnasusega – mõlema prioriteet on rahvuslik, kuid väljund globaalne.

Viimasena saab vaadelda Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uudisteportaali, mille juurde asutati augustis 2010 ingliskeelne, oma sõltumatu toimetusega  ERR News. See lähtub katusorganisatsiooni heast tavast, rahastatakse samadel alustel riiklikult nagu ülejäänud organisatsiooni. ERR News’i üle peab järelvalvet Rahvusringhäälingu nõukogu (ERR News, 2022).

ERR News toodab nii uudiseid, olemuslugusid kui intervjuusid ning toimib ka erinevate  arvamuste edastajana. ERRi pidas usaldusväärseks novembris 2021 läbi viidud küsitluse põhjal  74 % küsitletutest, mis on viimase viie aasta parim tulemus (ERR, 2021). Seega on ERR News kvaliteetse sisuga ja läbipaistev infovärav sellelsamal infoväljal ja sellesama auditooriumi jaoks, mida püüab ka Estonian World’i veebiajakiri. Estonian World peabki ERR News’i oma kõige lähemaks konkurendiks, ehkki mastaabid ja toimimise mehhanismid on erinevad. Estonian World ei konkureeri uudiste tootjana ega uudisvoo kiire edastamises, vaid keskendub enda standardite hoidmisele, tehes suuremaid ja algupäraseid olemuslugusid (ERR, 2017).

Konkurentsi näitlikustamiseks olgu siinkohal ära toodud uuringuaruanne „Eestis elavate välismaalaste eriolukorra teadlikkuse uuring 2020“  (Akkadian, 2020), mis kaardistas ja analüüsis Eestis elavate inglise ning vene keelt kõnelevate välismaalaste eriolukorra teadlikkust ja infoallikate kasutamist,  Eesti infokanalite usaldusväärsust ja kohalike välismaalaste teadlikkust valitsuse edastatud ametlikest sõnumitest ning esildas peamised murekohad ja küsimused, mis eriolukorra vältel tekkisid (Akkadian, 2020).

Uuringu aruanne kinnitab, et riigi ametlike kanalite kõrval etendas välismaalaste informeerimisel tähtsat rolli ka kõrvuti ERR ingliskeelse portaaliga Estonian World.  Seda illustreerib ühe küsitletu kommentaar: „Ma lugesin uudiseid iga päev eesti ja inglise keeles, et teada, mis igapäevaselt toimumas on. Seega ma sain oma teabe kätte ülikoolist ja ajalehtedest. Lugesin ERR.ee-d ja estonianworld.ee-d. Estonian World-i lugesin kõige rohkem.“ (Akkadian, 2020; 99).

Seega on Estonian World’i veebiajakirjal olemas kindel positsioon ja turuniśs, asetudes usaldusväärse allikana ERR ingliskeelse portaali kõrvale.

 

1.6       Ajalooline ülevaade

 

Käesolev alapeatükk annab kokkuvõtliku ülevaate Estonian World’i veebiajakirja kümnest tegutsemisaastast, avades ka veebiajakirja loomise tausta.

Estonian World’i sünnilugu ulatub tagasi 2012. aasta kevadesse, kui praegune peatoimetaja Silver Tambur hakkas realiseerima oma ideed sõltumatust veebiajakirjast, mis  tutvustaks globaalsel tasandil Eesti riiki ja eestlasi.

Silver Tamburi näol oli tegemist uusväljarändajaga, kes 2000. aastal siirdus Ühendkuningriiki ennast teostama ja maailmapilti avardama. Pärnust pärit poisina, kes oli kogu senise elu elanud justkui vati sees ja omamoodi kookonis, mõjus kosmopoliitne London ühtaegu śokeerivalt, samas motiveeriva ja inspireeriva „eluülikoolina“. Tolleaegset Londoni õhustikku on Tambur võrrelnud vabameelse ja võimalusterohke New Yorgiga, kuhu olid koondunud erinevad inimesed alates kunsti- ja kultuurivaldkonnast kuni finantstegelasteni. London õpetas end teostama, aga kasvatas ka empaatiat ja mõjutas väärtushinnanguid, millest Tamburi jaoks oli olulisim avatus eri kultuuride ja inimeste suhtes – millest Eestis milleeniumi vahetusel vajaka oli (Sternfeld, 2019).

Teadlikkus Eestist ei olnud Ühendkuningriigis suur. Eesti hakkas rohkem silma paistma pärast liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal.  Odavlennufirmad hakkasid lendama Tallinna ja Ühendkuningriigi vahel, mistõttu üha rohkem inglasi ja eestlasi hakkas vastastikku lävima. Eesti poliitilised ja majanduslikud uudised jõudsid ka Daily Maili, The Financial Times’i ja The Economisti veergudele, BBC News tegi Eesti teemal lugusid. Helilooja Arvo Pärt ja modell Carmen Kass olid n-ö. Eesti saadikud. Eesti hakkas teadvustuma digiriigina, huviorbiiti tõusis tehnoloogiafirma Skype (Tambur, 2012).

Silver Tambur möönab, et kui uusväljarändajal on esialgu oma põlise kodumaa suhtes teatud tõrge, siis umbes kümne aasta jooksul tekib sõltumata lahkumise ajendist koduigatsus. Hakkas tekkima soov olla kodumaa jaoks vajalik, midagi ära teha, tagasi anda. Sel põhjusel tekkisid tihedad suhted eestlaste kogukonnaga Londonis, Eesti Maja ja Eesti Suursaatkond Londonis kureerisid aktiivset seltsielu. Töötades advokaadibüroos, hakkas Silver Tambur kaastööd tegema Eesti väljaandele Eesti Päevaleht, portaalile Delfi ja ERR-ile. Estonian World’i tekkimine sündis teatud mõttes protestist: Delfi mittekoosseisulise korrespondendina pidi ta tegema eksklusiivse intervjuu skandaalse ekspoliitiku ja meediategelasega, kelle üle peeti parajasti Londonis kohut. Sellest keeldumine omaenda ajaressursside nappuse tõttu mittekoosseisulise kaastöötajana viiski Tamburi mõttele, et hakata ise tegema väliseestlastele ja uusväljarändajatele mõeldud veebiajakirja. Tagant tiivustas ka veendumus, et hoolimata suuremast tähelepanust Eestile, teatakse Eestist ja eestlaste kohta siiski liiga vähe või mõeldakse stereotüüpselt kui post-sovetlikust riigist. Idee tuumaks sai mõte, et eestlased võivad kirjutada Eestist paremini kui Ühendkuningriigi väljaanded, fokuseeritumalt, sest nad tunnevad nii Eesti konteksti  kui tunnetavad paremini eestlaste infovajadust (ERR, 2017).

Ühel Eesti Seltsi  koosviibimisel kohtus Silver Tambur teise Londonis resideerunud veebidisaineri ja ajakirjaniku Sander Saarega, kes ideega kohe kaasa läks. Seejärel liitus veebiajakirjaga Eestist väljarännanud ja  USAsse Chicagosse  elama asunud ajakirjanik Sten Hankewitz ning toimetus oli sündinud. Algusaegadel toimetas veebiajakirja keeleliselt ka inglane Chris Glew. Esimene Estonian World’i artikkel ilmus 5. juulil 2012  (Estonian World, 2012)

Estonian World’i nimi tulenes eesmärgist saavutada globaalne mõju. Algselt oli plaan teha kakskeelset – nii inglise kui eestikeelset – portaali, kuid ERR oli taolise portaali juba 2010. aastal lansseerinud. Seetõttu sündiski veebiajakiri praegusel  kujul. Estonian World’i  tunnuslauseks sai Sander Saare poolt välja mõeldud hüüdlause (tagline): Estonian World - how Estonians see it! (Estonian World - kuidas eestlased seda näevad!) -, mis oli kasutusel 2019. aastani.   (ERR, 2017).

Esialgu võttis Estonian World kuvandilooja, sõnumitooja ja turustaja rolli, s.t. Eestit püüti näidata üldiselt positiivses võtmes. Seetõttu heideti Estonian World’ile ette positiivset propagandat ja kallutatust, Eesti elu kajastamist läbi roosade prillide. Silver Tambur nendib, et see ei olnud kunagi eesmärk, kuid algul kujunes välja selline hoiak sel lihtsal põhjusel, et taheti rääkida edulugusid, näidata ühiskonna edenemist ja võimendada Eesti positsiooni maailmas. Estonian World oli seisukohal, et paljud lokaalsed jagelemised ja sisepoliitilised kemplused, mis kriitikute arvates Estonian World’ilt liiga vähe kajastust leidsid, ei paku tegelikult Välis-Eesti kogukonnale ja globaalsetele eestlastele huvi. Silver Tamburi arvates võis musta pesu ära pesta siseriiklikult, selleks ei pidanud raiskama niigi nappe ressursse (ERR, 2017).

Üheks olulisimaks algusaegade verstapostiks peab Silver Tambur intervjuud The Economisti kolumnisti Edward Lucasega 26. juulist 2012, milles Lucas nendib, et Eesti ei ole enam autsaideri staatuses, vaid on muutunud insaideriks. Edward Lucas kujunes Estonian Worldi toimetusele omamoodi mentoriks; näiteks tegi ta ettepaneku luua julgeoleku rubriik, alla kriipsutades selle olulisust. Hiljem on Lucas teinud Estonian World’ile mitmeid kaastöid (Sternfeld, 2019).

Aja möödudes muutus Estonian World’i artiklite tonaalsus kriitilisemaks Hakati kirjutama kriitilistel sotsiaalsetel teemadel, näiteks sooline ebavõrdsus, palgalõhe, HIV-levik, ksenofoobsed ilmingud ühiskonnas. Lisandus arvamusrubriik, kus võtsid sõna erineva maailmavaate, kultuurilise tausta ja päritoluga inimesed nii Eestist kui mujalt. Eestis elavad, töötavad ja õppivad välismaalased võtsid sageli ise toimetusega ühendust, et jagada oma kogemuslugusid, mis võisid olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Sellised lood olid (on) väga loetavad ja sotsiaalmeedias tagasisidestatud, mille üks põhjusi on kindlasti inimlik soov, eriti väikerahvaste puhul, teada saada, mida teised meist arvavad (ERR, 2017).

Oluliseks indikaatoriks on 2015. a. pagulaskriisi kajastamine veebiajakirjas: ilmusid kriisi eri aspekte käsitlenud artiklid ja arvamuslood mitmest vaatenurgast nii Eestist kui väljaspoolt. Sel ajal hakkas Estonian World osa võtma ka ühiskondlik-sotsiaalsest aktivismist.  Näiteks loodi 2015. aastal kodanikualgatuse korras Estonian World’i egiidi all üritustesari Estonishing Evenings, mille eesmärgiks oli vabas õhkkonnas peetud vestlusõhtute formaadis kokku viia eestlased ja Eestis elavad välismaalased, kes vahetaksid omavahel kogemusi, räägiksid oma ootustest ja hirmudest, teha midagi ühiselt (näiteks kokata). Üritused toimusid ka Tallinnast väljaspool ning olid populaarsed. Suurimaks kordaminekuks peab Silver Tambur vahetute kontaktide loomist eri kultuuritaustaga inimeste vahel, mis aitas murda nii mõningaidki müüte ja hirme (Sternfeld, 2019).

Estonian World oli seotud ka „Kõigi Eesti“-nimelise ühiskondliku liikumise tekkega, mille tegevuse kulminatsiooniks oli heategevuslik kontsert Tallinna Lauluväljakul aprillis 2019 (ERR, 2019).

Ühiskondlik aktiivsus on kaasa aidanud Estonian World’i kuvandile, kasvatanud veebilehe lugejate ja sotsiaalmeedias jälgijate arvu – mis omakorda on Estonian World’i käigushoidmise olulisim motivaator. Silver Tamburi sõnul oli neile moraalselt tohutult oluline, kui Estonian World’i hakkas Twitteri kaudu järgima ja lugusid tviitima president Toomas Hendrik Ilves, hiljem ka president Kersti Kaljulaid (Estonian World: Live, 2020).

Estonian World on oma piiratud ressurssidele vaatamata püüdnud olla võimalikult objektiivne ja oluliste sündmustega kiirelt suhestuda, pakkudes kiiret ülevaadet. Selle näiteks on koroonablogi asutamine kohe pärast eriolukorra väljakuulutamist, mis leidis palju kasutust ja märgiti ära uuringus välismaalaste informeeritusest eriolukorra ajal (vt. alapeatükki 1.5).  Vene-Ukraina sõja puhkemise järel hakkas Estonian World’i veebiajakirjas toimima Ukraina sündmusi kajastav blogi (Estonian World, kuupäev puudub).

27. mail 2020 pälviis Estonian World’i veebiajakiri Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia. (Avatud Eesti Fond, 2020)

Tunnustus veebiajakirjale on ka raamatukogude otsus: oktoobris 2021 küsis USA Kongressi Raamatukogu luba alustada  Estonian World’i sisu digitaalset arhiveerimist, hinnates selle ajalooliselt säilitusväärtuslikuks  (Estonian World, 2021); aprillis 2022 andis  Eesti Rahvus-raamatukogu teada, et alustab veebisaidi terviklikku salvestamist spetsiaalse arhiveerimis-robotiga (Toimetuse edastatud e-kiri, 2022). 

*          *          *

 

Peatükk tutvustas töös kasutatavaid põhimõisteid, andis ülevaate uurimiskirjandusest, veebiajakirja Estonian World olemusest ja struktuurist, tema sihtgrupist ja positsioonist meediamaastikul ning avas veebiajakirja tekkimise tausta. Põgusalt vaadeldi ka veebiajakirja kümmet tegutsemisaastat.

 

2         UURIMISTÖÖ METOODIKA

 

Uurimistöö metoodika peatükk annab ülevaate uurimiskirjanduse otsingust, uurimistöö metoodikast ja uurimistöö läbiviimise protsessist.

Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada Estonian World’i  arengulugu ja perspektiivid ning kasutajate hinnang veebiajakirjale. Uurimistöö ülesanneteks on selgitada veebiajakirja olemust ja struktuuri, kirjeldada veebiajakirja sihtgruppi, analüüsida veebiajakirja positsiooni meediamaastikul, avada selle loomise tausta koos ajaloo ülevaatega ning välja selgitada, kas Estonian World’i väide – ainus ingliskeelne sõltumatu ja globaalne veebiajakiri Eestist ja eestlaste kohta – vastab tõele.

Eesmärkide teostamiseks on kasutatud kvalitatiivset metoodikat, mis tähendab andmete kogumist avalikest allikatest: autor otsis teavet kirjutavast meediaruumist ja andmebaasidest, kasutades temaatilisi märksõnu. Autorile võimaldati juurdepääs ka Estonian Worldi toimetuse materjalidele ja veebilehe analüütilistele andmetele.

Uurimistöö eesmärkide saavutamiseks viis autor läbi veebiajakirja Estonian World kasutajatele struktureeritud ankeetküsitlus ning intervjueeris elektroonilise kirjavahetuse teel veebiajakirja peatoimetajat.

 

2.1       Uurimiskirjanduse otsing

 

Uurimiskirjanduse väljaselgitamiseks kasutas autor elektronkataloogi ESTER, Tallinna ja Tartu ülikoolide teadustööde repositooriume ETERA ja DSpace ning andmebaasi EBSCO Discovery.

Otsingu märksõnad olid online magazine, web magazine, webzine, ezine, user survey, web journalism, digital media, digital born media, born-digital, veebiajakiri, veebiväljaanne, veebiajakirjandus, interneti ajakiri. Otsingu märksõna oli ka veebiajakirja pealkiri Estonian World, samuti peatoimetaja ja toimetuse liikmete nimed.

Otsingu eesmärgiks oli leida sarnase temaatikaga uurimiskirjandust: teadusartikleid, uurimistöid, ajakirjanduses ilmunud materjale. Ideaalis oli leida mõne(de)l konkreet(se)sel näitel (näidetel) baseeruv analoogse uurimisspetsiifikaga töö.

Eelpool mainitud märksõnad repositooriumide otsingusüsteemist palju relevantseid tulemusi ei toonud. Uurimusi veebiajakirjast sellisel kujul ja selliste parameetrite alusel, nagu käesoleva autor otsingut teostas, leidus vähe. Esildusid küll mõned tehnilised ja lingvistilised uurimistööd veebiajakirjandusest, näiteks veebireklaami mõjust, või analüüsiti mõnd veebiajakirjandusele olulist aspekti, näiteks teksti stilistikat ja kujundust erinevatel digitaalsetel platvormidel, kuid käesoleva töö kontekst on erinev, püüdes luua tervikliku ülevaate ühest veebis sündinud väljaandest, mitte analüüsida vaid üht aspekti sellest.

Autor möönab, et uurimiskirjanduse vähene leidumus ei pruugi vastata tegelikule olukorrale, vaid võib olla tingitud piiratud märksõnade arvust ja/või ebaõnnestumisest neid omavahel tulemuslikult siduda.

 

2.2       Uurimistöö metoodika põhjendus

 

Uurimistöös kasutatavad meetodid olid struktureeritud ankeetküsitluse läbiviimine  Estonian World’i veebiajakirja  kasutajate  hulgas ja intervjuu elektroonilise kirjavahetuse teel veebiajakirja peatoimetajaga.

Ankeetküsitluse läbiviimine oli eelduseks, et saada tagasisidet ajakirja lugejatelt ning analüüsida saadud vastusi, mis võimaldaksid teha järeldusi n-ö. kasutajate vaatest. Ankeetküsitluse vajalikkuse tingis ka asjaolu, et Estonian World’i veebiajakiri ei ole olnud oma kümne tegevusaasta jooksul kordagi uurimise objekt: veebiajakirja kasutajaid (lugejaskonda) pole varem uurinud ei toimetus ise ega ole läbi viidud ühtegi kasutajauuringut toimetuse tellimusel või toimetusest sõltumata, näiteks mõne varasema uurimustöö raames. Kogu informatsiooni kasutajate kohta sai toimetus veebilehe ja sotsiaalmeedia kanalite analüütilistest andmetest. Sellekohase kinnituse sai töö autor peatoimetajalt suuliselt, vestluse käigus, ja see oli üks tegur käesoleva töö teema valikuks.

Intervjuu läbiviimise eesmärk oli täiendava ja/või kinnitava informatsiooni saamine otse algallikast, s.t. veebiajakirja peatoimetajalt, lisaks avalikest allikatest kättesaadavatele materjalidele.

Autor otsustas intervjuu läbi viia ainult asutaja/peatoimetajaga põhjusel, et ta on veebiajakirja idee autor, viibib Eestis (s.o. oli autorile kättesaadav) ning omab kõige terviklikumat ülevaadet veebiajakirjast.

Autor kaalus intervjuu läbiviimist ka kahe ülejäänud Estonian World’i ajakirjanikuga, kellest üks asub USA  idarannikul Bostonis ja teine USA läänerannikul Los Angeles’is, kuid tutvudes kättesaadavate materjalidega Estonian World’i kohta (intervjuud kõigi kolme ajakirjanikuga), ei pidanud vajalikuks korrata juba esitatud küsimusi. Seetõttu piirdus, kõike eelnevat silmas pidades, käesoleva töö autor ainult intervjuuga peatoimetajaga.

 

2.3       Ankeetküsitluse koostamine ja läbiviimine

 

Ankeetküsitluse koostamiseks otsis autor näidisküsitlusi Google’i otsingumootori ja EBSCO Discovery andmebaaside kaudu, eesmärgiga leida sarnase teemapüstitusega küsitlusi. Ettevalmistavasse protsessi kuulus ka juhtnööride otsimine, kuidas planeerida, vormistada ja tulemuslikult läbi viia ankeetküsitlust. Õppematerjalina kasutas autor Tallinna Ülikooli Digitehnoloogia Instituudi informaatika ja infoteaduse õppesuuna ühise kursuse „Teaduslik mõtteviis“ konspekteeritud materjale (Meigas, & Osula, 2019), samuti Kairi Osula materjale andmeanalüüsist (2008) ja Katrin Niglase loengumaterjale (1997).

Küsimustiku koostamisel tugines autor USA Montclairi ülikooli veebiajalehe kasutajauuringu (Montclair Magazine Readership Survey) ankeedi näidisele, mille struktuuri kohandatud kujul on käesoleva töö ankeedis osaliselt kasutatud (Montclair State University veebileht, kuupäev puudub). 

Valdav osa küsimustest koostas autor töö uurimiseesmärke silmas pidades. Testversioon saadeti tutvumiseks ja tagasiside saamiseks Estonian World’i toimetusele, kelle ettepanekul lisati kaks täiendavat küsimust ning kooskõlastati mõne küsimuse sõnastust. Selline praktika tulenes ka Estonian World’i poolsest huvist lisada küsitlusse neid huvitavad punktid, seda enam, et sarnast kasutajauuringut ei ole varem läbi viidud.

Ankeetküsitlus koosneb 23 ingliskeelsest küsimusest ning on jaotatud kahte ossa. Esimese osa küsimused (18) puudutavad veebiajakirja sisu ja vormi (disaini), teise osa küsimused (5) profileerivad lugejaskonda.

Sisu ja disaini puudutavad küsimused hõlmavad kasutajate lugemisharjumusi, infokäitlust, lojaalsust, pärivad hinnangut veebiajakirja sisule ja disainile ning rubriigi eelistusi. Samuti palutakse lugejatel hinnata veebilehe objektiivsust ning suhestuda ankeedi koostaja esitatud väitega. Ankeet sisaldab ka küsimust veebiajakirja lugemise peamiste põhjuste kohta. Kõik need on kohustuslikud küsimused.

Esimese osa neli viimast küsimust ei ole kohustuslikud. Nendes küsitakse vabas vormis arvamust, mis Estonian World’i veebiajakirjas lugejale kõige rohkem meeldib ja mis ei meeldi üldse. Nende küsimuste mõte oli lasta lugejal rangepiirilisest formaadist soovi korral välja astuda ning väljendada oma seisukohta. Ankeedi koostaja teine mõte oli, et sedasi joonistuvad kõige selgemini välja plussid ja miinused.

Koostöös Estonian World’i toimetusega lisati küsimus, kas lugeja arvates on puudu mõni rubriik või teema. Toimetuse teine ettepanek oli välja selgitada, millisena lugejad veebiajakirja tajuvad – objektiivsena, neutraalsena või kallutatuna.

Küsimustiku esimese osa lõpetab ettepanekute lahter.

Lugejaskonna profiili väljaselgitamiseks küsitakse lugeja sugu, rahvust, vanust, elukohta ja sidet Eestiga. Ankeedi personaalsete küsimuste ülesanne on kaardistada lugejad ning võrrelda saadud tulemusi veebilehe kasutajastatistikaga, ühtlasi kinnitada või lükata ümber toimetuse kuvandit oma kasutajaist. Kõik kasutajat profileerivad küsimused olid kohustuslikud.

Ankeet on loodud GoogleForms’i formaadis, mida võimaldab Google’i teenuste platvorm. Ankeedi link avaldati Estonian World’i toimetuse nõusolekul nende erinevatel sotsiaalmeedia kanalitel – Facebooki lehel ja Twitteri kontol võimendatud postitusena. Estonian World’i Facebooki lehe kui populaarseima kanali kasutamise peamine eesmärk oli jõuda suurima võimaliku arvu lugejateni. 

Estonian World’i huvides oli kasutajate suunamine ankeeti täitma Facebooki jt sotsiaalmeediakanalite kaudu läbi nende veebiajakirja, kuhu see oli manustatud „elu“ rubriigi alla samuti võimendatud postitusena (avalehel kuvatuna). Sellisel moel täitis vastaja ankeedi, ilma et ta oleks veebilehelt lahkunud, s.t. tema visiit kajastus veebilehe statistikas.

Ankeet oli kasutajatele avatud ühe nädala jooksul, kella 02.00-st 28. märtsil 2022. a. kuni kella 01.59-ni 04. aprillil 2022. a.  Sellised kellaajad tingis Estonian Worldi veebilehe seadistus Greenwichi aja järgi (s.o. Londoni kellaaeg).

 

2.4       Intervjuu läbiviimine

 

Intervjuu koosneb seitsmest küsimusest, mis puudutavad veebiajakirja toimetamise erinevaid tahke. Küsimuste suunitlus on tõukunud töö pealkirjast, s.t. küsimuste vastused kajastavad toimetuse vaadet ning täiendavad avalikest allikatest kättesaadavaid materjale (nt intervjuud raadios, podcastis, kirjutavas meedias).

Küsimused hõlmavad veebiajakirja turustamist, ressursivajadusi,  konkurentsi, teemade valikut. Ankeetküsitlusest lähtuvalt puudutavad küsimused ka tagasisidet ja interaktsiooni lugejatega. Intervjuu juhatab sisse küsimus veebiajakirja tekkepõhjuste kohta ning lõpetab päring tulevikuplaanide kohta.

Intervjuu toimus elektroonilise kirjavahetuse teel. Küsimused saadeti peatoimetajale 11. aprillil 2022. aastal. Vastused laekusid töö autorile 21. aprillil 2022. aastal.

Intervjuu küsimuste koostamine ja läbiviimine toimus pärast ankeetküsitluse vastuste laekumist ja analüüsimist, mis võimaldas tulemuste põhjal täpsemalt vormistada küsimusi.

 

*          *          *

Uurimistöö metoodika peatükk kirjeldas uurimiskirjanduse otsingu protsessi, põhjendas uurimistöö metoodikat ning andis ülevaate ankeetküsitluse ja intervjuu koostamisest-läbiviimisest.

Järgmine peatükk esitab ja analüüsib ankeetküsitluse tulemusi, vaadeldes neid koos läbiviidud intervjuuga.

 

3         UURIMISTÖÖ TULEMUSED

 

Käesolev peatükk kirjeldab ja analüüsib ankeetküsitluse  käigus veebiajakirja Estonian World lugejatelt laekunud vastuseid, kombineerides neid intervjuu vastustega, mis laekusid elektroonilise kirja teel Estonian World’i peatoimetajalt.

Tulemuste kirjeldamine ja analüüs teenivad uurimistöö eesmärki välja selgitada Estonian World’i arengulugu ja perspektiivid ning kasutajate hinnang veebiajakirjale.

Autor kajastab tulemusi ankeedi küsimuste järjekorras, kuid lugejate profiili selgitav ankeedi osa leiab analüüsimist enne veebiajakirja sisu ja disaini puudutavaid küsimusi. Autori arvates on selline lähenemine loogilisem, kuna selguse huvides pühendatakse kõigepealt tähelepanu ankeedile vastanutele, alles seejärel keskendutakse veebilehe analüüsimisele kasutajate vaates. Ankeedis jättis autor isiklikud küsimused ankeedi lõpuossa, et mitte mõjuda pealetükkivalt  ja agressiivselt vastaja isiku suhtes.

Tulemusi visualiseerivad autori koostatud joonised ja tabelid.

 

3.1       Lugeja profiil

 

Ankeedile vastas nädala aja jooksul 147 respondenti, kellest 77 (52 %) olid meessoost ja 70 (48 %) naissoost. See proportsionaalne suhe haakub veebilehe kasutajastatistikaga, mis näitas ümberpöördult samasugust võrdset veebilehe kasutamist mees- ja naissoost lugejate vahel.  Kuivõrd ankeet oli globaalse suunitlusega, jättis ankeedi koostaja respondentidele võimaluse määratleda end mittebinaarsena (non-binary), ent seda võimalust ükski respondent ei kasutanud / vajalikuks ei pidanud.

Respondentide vanus jäi vahemikku 18-87 aastat. Jooniselt 1 nähtub, et enim respondente oli vanusegrupis 40-49 aastat (31), mille kohe järgnes vanusegrupp 30-39 aastat (30).  Vanusegruppides 50-59 ja 60-69 aastat oli respondente võrdselt (23).  Kõrvutades saadud tulemusi veebilehe kasutajastatistikaga (vt lk 15), võib näha üldjoontes sarnast pilti.

Joonis 1.  Respondentide  arvuline  jaotumine vanusegruppidesse

 

Järgmiseks tahtis autor teada kasutajate rahvuslikku identiteeti (joonis 2), markeerimaks veebiajakirja Estonian World globaalset haaret.  Ankeedis küsiti rahvust (nationality), mille all autor pidas silmas kodakondsust, elukohast sõltumata. Mõne respondendi puhul tekitas see määratlus segadust, mida väljendati tagasisides. Probleem tekkis väliseestlaste puhul, kes elanud pikka aega välisriigis (nt Ameerika Ühendriikides ja Austraalias), omasid välisriigi kodakondsust, kuid pidasid end identiteedilt eestlasteks. Mõnel juhul pandi kirja mõlemad riigid. Uusväljarändajate puhul küsimusi ei tekkinud, nemad identifitseerisid end eestlastena, kes elavad, õpivad, töötavad välisriigis. Töö autor juhindus ankeeti kirjutatud rahvusest, s.t. kui oli kirja pandud kaks või isegi kolm rahvust, siis niiviisi sai ka arvestatud.

Identiteediküsimuse jätkuks on huvitav märkida, et mõned respondedid pidasid vajalikuks rõhutada oma kuuluvust n-ö. riigita rahvaste hulka. Näiteks määratles kaks Hispaania respondenti end paralleelselt ka katalaaniks (kataloonlaseks), üks Ühendkuningriigi respondent identifitseeris end śotlasena ja üks Eesti respondent oli vadjalane.

Kahe respondendiga olid ankeetküsitluses esindatud Hispaania, Itaalia, Jaapan, Läti, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa ja Türgi.

Üks respondent oli Austriast, Bulgaariast, Leedust, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Pakistanist, Singapurist, Śveitsist, Ungarist, Uus-Meremaalt, Valgevenest ja Venemaalt.

 

Joonis 2. Respondentide rahvuslik identiteet

Ankeedi tulemused näitasid, et siin on kokkulangevusi veebilehe kasutajastatistikaga (vt. lk. 15), kus kasutajad on domineerivalt pärit Eestist ja Ameerika Ühendriikidest, aga ka Ühendkuningriigist, Kanadast ja Austraaliast. Üllatav oli Soome kasutajate kasin osavõtt ankeedist, ehkki kasutajastatistika järgi on nad neljandal kohal.

 

Ankeet sisaldas ka päringut vastaja elukoha (residency)  kohta, võimaldades valida kahe valiku vahel: Eesti või välismaa (abroad). Selle päringu mõte oli välja selgitada, kuipalju loetakse veebiajakirja Estonian World  Eestis ja kuipalju välismaal, ehk kus paikneb veebilehe põhiline auditoorium.

Selgus, et välismaal asus 64 % ja Eestis 36 % respondentidest. See suhe vastab üldjoontes Estonian World’i toimetuse hinnangule, mille järgi kolmandik lugejatest on Eestist. Ühtlasi annab see alust väita, et veebiajakiri Estonian World ei ole üksnes ühe või teise sihtgrupi – kodu- või väliseestlaste – meediaväljaanne, vaid teenindab ja kõnetab mõlemat sihtgruppi.

Selle ploki lõpetuseks paluti vastajatel määratleda oma suhe Eestiga. Eesmärgiks oli teada saada respondentide tausta. Analüüsi hõlbustamiseks olid ette antud vastusevariandid, kus vastaja võis valida  mitme endale sobiva variandi vahel ja need ära märkida. Valikus olid:

• olen eesti kodanik;
• päritolu, juured (ancestry);
• sisserändaja /väljarändaja (expatriate);
• olen Eesti e-resident;
• mul on Eestis isiklikud sidemed / suhted (personal ties)
• ma õpin Eestis;
• ma töötan Eestis;
• ärisuhted (business relations).

Samuti oli lisatud „muu“ lahter, kuhu vastaja võis vabas vormis kirjutada endale sobiva vastuse või täiendada / täpsustada eespool tehtud valikuid. Seda võimalust kasutati palju.

Alljärgnev tabel näitab respondentide suhet eelpool toodud valikute põhjal, populaarsuse järjekorras:

Tabel 4 Respondentide suhe Eestiga ankeedis etteantud valikute põhjal

Isiklikud sidemed	54 respondenti
Eesti kodanik	52
Päritolu, juured	45
Töökoht	22
Sisserändaja / väljarändaja	20
Eesti e-resident	6
Ärisuhted	5
Õpingud	3

 

 „Muu“ põhjuse lahtri täitis 36 respondenti. Täiendused ja täpsustused olid kokkuvõttes järgmised:

• soov saada Eesti e-residendiks;
• endine aukonsul;
• korduvkülastaja;
• käinud Eestis korduvalt, 7-8 korda, meeldib kultuur ja inimesed;
• elas Eestis kaheksa aastat;
• fänn, estofiil, külaline;
• akadeemiline seotus;
• Erasmus+;
• sõbrad ja kolleegid Eestis, isiklik arhiiv on deponeeritud Eesti Kirjandusmuuseumis;
• teine kodu Eestis;
• armastab Eestit ja püüab siin võimalikult palju aega veeta;
• väga head sõbrad Eestis;
• tüdruksõber Eestist;
• laiem huvi Eesti riigi, ühiskonna, kultuuri, inimeste vastu;
• huvi Eesti vastu lapsest saadik, soov külastada;
• huvi Eesti vastu tekkis, kui omandas Estonia klaveri;
• poeg elab ja töötab Eestis;
• tütar ja elukaaslane on eestlased;
• kolib varsti Eestisse tagasi;
• tuleb Eestisse pensionipõlve veetma;
• korter Eestis, meeldib siin.

Ankeetküsitlusest selgus, et veebiajakirja Estonian World lugejaskond on sooliselt võrdselt esindatud, peamiselt vanusegrupis 30-69 aastat, asub 2/3 ulatuses välismaal ja 1/3 suurusjärgus Eestis ning identifitseerib ennast peamiselt eestlastena, ameeriklastena, austraallastena ja ühendkuningriiklastena.  Eestiga seovad neid peamiselt isiklikud sidemed, kodakondsus, päritolu ja juured, töökoht ning sisse-/väljarändaja staatus.

Järgmine alapeatükk analüüsib respondentide hinnangut veebiajakirja sisule ja disainile.

 

3.2       Kasutajate infokanalid

 

Käesolevas alapeatükis keskendutakse ankeetküsitluse esimese  osa vastuste esitamisele ja analüüsile, mis puudutavad veebiajakirja Estonian World kasutatavaid infokanaleid. Nendele küsimustele vastamine oli respondentidele kohustuslik. Alapeatükk vaatleb ja analüüsib vastusi ankeedis esitatud küsimuste järjekorras.

Kõigepealt küsis ankeet, mis on vastaja jaoks peamine infokanal veebiajakirja Estonian World sisuni jõudmiseks, ehk kuidas jõuab veebiajakirja sisu lugejani. Valikus oli viis varianti, millest ühele vastamine oli nõutav. Tulemused kajastuvad alljärgnevas tabelis, populaarsuse järjekorras:

Tabel 5. Peamine infokanal veebiajakirja sisuni jõudmiseks

Sotsiaalmeedia	102 respondenti (69 %)
E-kiri / uudiskiri	24  respondenti (16 %)
Veebileht	20 respondenti (14 %)
Suusõnaliselt	1 respondent (1 %)
Muu kanal	-

 

Tabelist 5 nähtub, et domineerivalt kasutatakse Estonian World’i sisuni jõudmiseks sotsiaal-meedia kanaleid, teised kanalid olid selgelt vähem kasutatavad. Selgus, et veebilehele minnakse valdavalt mõne sotsiaalmeedia kanali kaudu.

Järgmine küsimus puudutabki veebiajakirja Estonian World jälgimist erinevate sotsiaalmeediakanalite kaudu. Valikus oli viis platvormi, mida Estonian World kasutab: Facebook, Twitter, Instagram, LinkedIn ja YouTube. Võimalus oli valida mitme variandi vahel.  Tulemused kajastuvad alljärgnevas tabelis, populaarsuse järjekorras:

Tabel 6. Veebiajakirja Estonian World sotsiaalmeedia kanalite jälgimine

Facebook	116 respondenti (62 %)
Twitter	22 respondenti (12 %)
LinkedIn	17 respondenti (9 %)
YouTube	16 respondenti (9 %)
Instagram	15 respondenti (8 %)

 

Tabel näitab Facebooki domineerivat positsiooni respondentide seas, peegeldades ühtlasi reaalset jälgijate arvu sellel kanalil: seisuga 18.04.2022 oli Estonian World’i Facebooki kanalil ligi 44 000 jälgijat (vt. lk.  14), mis moodustab tervelt 72 % kõikidest jälgijatest.

Populaarsuselt järgmine platvorm oli nii ankeetküsitluse kui ka jälgijate koguarvu poolest Twitter, mida kasutab 22 respondenti (12 %)  ja  jälgib üle 14 000 jälgija, mis moodustab 23 %   jälgijate koguarvust.

LinkedIni, YouTube’i ja Instagrami kasutajate suurusjärk ankeetküsitluse järgi on enam-vähem võrdne. Instagrami kanalil jälgib Estonian World’i  2345 kasutajat, s.o. populaarsuselt kolmas Estonian World’i sotsiaalmeedia kanal 4 %-ga jälgijate koguarvust. Ankeetküsitluse järgi oli Instagram vähima populaarsusega kanal. 

Facebooki ja Twitteri edumaa on seletatav nende platvormide üleüldise populaarsusega: Facebooki kasutatakse veebilehe artikliteni  jõudmiseks, Twitteri eeliseks on aga uudisvoo kiirem levik / edastamine.  Instagram, mis põhineb kindlate parameetritega fotodel, ei ole Estonian World’i-laadsele veebiajakirjale sobiv formaat, kuna seal puudub linkide manustamise  võimalus ning pildimaterjal Instagramis toimib täiesti eraldi, mistõttu see ei veebiajakirja jaoks atraktiivne platvorm. Sel põhjusel ei ole Estonian World olnud Instagramis ka ülemäära aktiivne – viimane postitus 25. aprilli seisuga 2022. a. on tehtud 26. veebruaril 2022. aastal (Instagram/Estonian World, 2022). 

Sama võib öelda ka YouTube’i platvormi kohta, mis pole Estonian World’ile sobiv formaat, kuna eeldab videosisu loomist. Estonian World’i toimetus on koondanud sellele platvormile veebiajakirja tutvustava video, samuti mõned üritustesarja Estonishing Evenings videod jms, ent regulaarne videosisu tootmiseks puuduvad  ressursid. Seetõttu on YouTube’il ainult 89 tellijat, küsitluses märkis end YouTube’i Estonian World’i kanali jälgijaks 9 % respon-dentidest.

 

3.3       Lugejate infokasutus

 

Käesolev alapeatükk vaatleb ankeetküsitluse tulemuste põhjal veebiajakirja Estonian World lugejate lojaalsust, sisu tarbimise sagedust, reastab ja analüüsib lugejatele enim huvi pakkuvad rubriigid, uurib kasutajate harjumusi järjehoidjate kasutamisel ja eelistust formaadi osas. Nendele küsimustele vastamine oli respondentidele kohustuslik. Alapeatükk vaatleb ja analüüsib vastusi ankeedis esitatud küsimuste järjekorras.

Selle teema esimene  küsimus puudutas kasutajate lojaalsust. Eesmärgiks oli välja selgitada, kui kaua on kasutajad veebiajakirja Estonian World lugenud. Valikus oli neli varianti, millest ühele vastamine oli kohustuslik. Alla ühe aasta kasutajakogemusega lugejat käsitleb ankeedi koostaja uue lugejana, üle viie aasta kasutajakogemusega lugejat püsilugejana. Järgnev diagramm kajastab lugejate lojaalsust:

Joonis 3. Veebiajakirja Estonian World lugejate lojaalsus

Kasutajatest enim oli Estonian World’i lugenud vähemalt kaks aastat (50 respondenti; 34 %). Lojaalseid püsikasutajaid, kes olid Estonian World’i lugenud üle viie aasta, oli 42 ehk 29 % respondentidest. 3-5-aastast lugejastaaźi märkis enda puhul 40 respondenti (27 %). Uusi kasutajaid ehk alla ühe aastase staaźiga lugejaid oli ankeedi põhjal 15 (10 %).

Ankeetküsitlusest nähtub, et veebiajakiri Estonian World evib lojaalset lugejaskonda, mis ei ole sugugi üllatav, kui vaadelda tulemusi kõrvuti vanusegruppidega, kes loevad seda veebiajakirja kõige enam (vt. lk. 29).  Need vanusegrupid on väljakujunenud maailmavaate ja harjumustega, mis peegeldub ka lugemisharjumuses, infohankimise viisis.

Siinkohal tuleb aga tähelepanu juhtida ühele koostajapoolsele eksimusele, mida märkas üks respondent. Nimelt on valikuvariantides aastane tühimik variantide „vähemalt 2 aastat“ ja „3-5 aastat“ vahel, s.t. puudub variant „2 aastat“.  Kuna ankeet koostati algselt inglise keeles, siis tekkis viga tõlkevea ja/või tähelepanematuse tõttu; ankeedi koostaja möönab, et korrektne olnuks variant „2-5 aastat“, aga et viga avastati alles ankeetküsitluse läbiviimise lõppfaasis, siis ei olnud võimalik enam varianti parandada – esiteks poleks see olnud aus juba vastanud respondentide suhtes, teiseks tekitanuks need muutused segadusi tulemustes. Üldist pilti see ei mõjuta, kuid viga olgu siinkohal ikkagi ära mainitud.

 

Järgmine küsimus puudutas veebiajakirja Estonian World sisu tarbimise sagedust. Küsiti, kui sageli kasutaja tavaliselt veebiajakirja Estonian World loeb. Valikus oli viis varianti, millest ühele vastamine oli kohustuslik: loeb  kõiki artikleid / kõiki postitusi (every article / every posting), loeb enamik artikleid / enamik postitusi (most articles / most postings), loeb aeg-ajalt (occasionally), loeb harva (rarely), mitte kunagi (never).

 

Joonis 4. Veebiajakirja Estonian World sisu tarbimise sagedus/harjumus ankeetküsitluse põhjal

 

Ankeetküsitlusest selgus, et veebiajakirja Estonian World lugejaskond tarbib sisu üsnagi põhjalikult ja süvitsi: enamiku artikleid loeb läbi 69 respondenti ja kõik artiklid loeb läbi 10 respondenti, seega loeb veebiajakirja põhjalikult 54 % respondentidest. Aeg-ajalt loeb veebiajakirja Estonian World 66 respondenti ja harva vaid 2 respondenti. Variandile „mitte kunagi“ vastanuid ei olnud.

Autori arvates peegeldavad need tulemused veebiajakirja Estonian World kasutaja profiili. Ka siin on nähtav lugejaskonna lojaalsus, mis avaldub viisis, kuidas veebiajakirja loetakse. Saadud tulemused täiendavad eelmist küsimust, mis selgitasid välja, kui kaua on oldud veebiajakirja Estonian World lugejad. Samuti on alapeatükis 3.1 (vt lk 29.) analüüsitud respondentide vanust, mis suuresti jääb vahemikku 30-69 aastat – see on vanusegrupp, kus inimeste maailmavaade ja harjumused on väljakujunenud ning nendele ollakse lojaalsed. See puudutab ka lugemise harjumust.

 

Järgmisena taheti ankeetküsitluses teada, milliseid veebiajakirja Estonian World rubriike lugejad loevad enim. Kümme rubriiki olid reastatud selles järjekorras, nagu need on nähtavad veebiajakirja Estonian World avalehel: elu (life), äri (business), kultuur (culture), tehnoloogia (technology), julgeolek (security), haridus/teadus (knowledge), arvamus (opinion), fotod (pictures), videod (videos). Respondentidel oli  võimalik ära märkida mitu rubriiki, märkida need kõik, kuid mitte vähem kui üks. Tulemusi näitlikustab joonis 5, mis toob välja rubriigid ja neid eelistanud respondentide arvu.

Joonis 5. Lugejat enim huvitavad veebiajakirja Estonian World rubriigid ankeetküsitluse põhjal 

 

Jooniselt on näha, et populaarsemad on kaks rubriiki – elu ja kultuur -, kuna teised rubriigid on saanud enam-vähem võrdses suurusjärgus märkimisi. Selgelt vähema populaarsusega on fotode ja videode rubriik.  Sellist eelistust toetab respondentide tagasiside plusside-miinuste ning ettepanekute osas, kus põhjendati oma eelistusi ja/või avaldati arvamust. See temaatika leiab käsitlemist edaspidi (vt alapeatükk 3.6). Elu ja kultuuri rubriigi suurt loetavust võib taas põhjendada sihtgrupi eripäraga: põlised väliseestlased ja uus-väljarändajad, kes identifitseerivad end paljuski läbi Eesti kultuuri, ja estofiilid, kelle esmatutvus Eestiga algab samuti üldjuhul kohaliku kultuuri  ja elu-olu tundmaõppimisest.

 

Järgmine puhttehniline küsimus puudutas lugeja infokasutuse viisi, milline on omane veebiajakirjanduse puhul. Eesmärgiks oli teada saada, kas lugeja kasutab sisu alalhoidmiseks järjehoidjaid või mitte (bookmark / discard). Küsimus oli võetud Montclairi ülikooli veebiajakirja näidisankeedist ja tundus siinse ankeedi koostajale relevantne, kuivõrd indikeerib lugeja käitumist veebis. Niisiis oli respondentidel kohustuslik binaarne valik, mille tulemus oli järgmine:

Tabel 7. Veebiajakirja Estonian World lugejate infokasutus ankeetküsitluse põhjal

Kasutab järjehoidjat (bookmark)	38 respondenti  (26 %)
Ei kasuta järjehoidjat (discard)	109 respondenti (74 %)

 

Selline vastuste proportsioon oli ootuspärane, kuna ankeedi koostaja eeldas, et tavakasutaja ei talleta brauseri ajalukku artikleid, kui need pole talle mingil konkreetsel põhjusel vajalikud. Üllatav oli järjehoidjate kasutamise päris suur protsent respondentide seas, arvestades, et tegemist ei ole teadusajakirjaga, vaid tavalise, küll kvaliteedi poole pürgiva veebiajakirjaga. Järjehoidjate kasutamine näitab, et veebiajakirja sisu väärtustatakse, seda tahetakse mingil põhjusel edasi lugeda, talletada.

Olgu siinkohal märgitud, et kohustuslik binaarne vastusevariant pälvis tagasisides kriitikat: ei oldud rahul, et puudus kolmas variant „mitte kumbagi“ (neither), mis sundis respondendi kohustuslikult valima mittesobiva variandi hulgast, et ankeediküsitluse täitmisega edasi minna. Ankeedi koostaja peab kriitikat põhjendatuks ja nõustub.

 

Ankeedis küsiti ka kasutajate eelistust formaadi osas. Valikus oli kolm varianti: veebis (online), trükitult (print) või mõlemad (both). Nõutav oli valiku tegemine ühe variandi kasuks. Eesmärk oli teada saada, kas veebiajakirja Estonian World laienemisel trükimeediasse oleks perspektiivi. Ankeetküsitlus näitas senise formaadi kindlat eelistamist: veebiversiooni eelistas 136 respondenti (92 %), nii paber- kui veebiversiooni loeksid 10 respondenti (7 %), ainult trükiversiooni eelistaks üks respondent (1 %).

 

3.4       Veebiajakirja lugemise peamised põhjused

 

Käesolevas alapeatükis selgitatakse välja Estonian World’i lugemise peamised põhjused.

Ankeedis esitati lugejale küsimus, mis on peamine (peamised) põhjus(ed), miks ta loeb veebiajakirja Estonian World. Analüüsi hõlbustamiseks oli etteantud seitse vastusevarianti, kus respondent võis ära märkida mitu varianti või soovi korral kõik variandid. Neile, kes etteantud valik ei sobinud, oli mõeldud „muu“ lahter, kuhu ta võis kirjutada endale sobiva põhjuse või täiendada / täpsustada oma valikut (valikuid).

Etteantud valikud olid: üldhuvi (general interest) Eesti vastu; baasinfo (basic information) vajadus Eesti riigi ja ühiskonna kohta; praktilise ja kasuliku info vajadus Eesti kohta; huvi Eesti kultuuri vastu; huvi Eesti ajaloo vastu; huvi Eesti poliitiliste teemade (political issues) vastu; huvi Eesti majanduslike teemade (economic issues) vastu.

Joonis 6. Veebiajakirja Estonian World jälgimise (lugemise) peamised põhjused ankeetküsitluse põhjal

Joonis 6 kajastab respondentide vastusi: selgub, et suur osa neist loeb veebiajakirja Estonian World üldisest huvist Eesti vastu (115 respondenti), populaarsuselt järgmine oli huvi Eesti kultuuri vastu. (103 respondenti). Võib öelda, et kõik etteantud põhjused leidsid piisaval määral äramärkimist. Vähem märgiti põhjusena, et veebiajakirja Estonian World loetakse seepärast, et hankida praktilist ja kasulikku infot Eesti kohta või baasinfo vajadusest (vastavalt 47 ja 24 respondenti). Selle põhjuseks võib autori arvates olla veebiajakirja formaat, mis keskendub olemus- ja arvamuslugudele, mitte niivõrd uudisvoole või ametlike teadete edastamisele, milleks on teised uudisportaalid ja riigi enda ametlikud infokanalid.

Seevastu kultuur, poliitilised ja majanduslikud teemad ning ajalugu on need formaadi-sõbralikud teemad, mis veebiajakirja Estonian World lugejaskonda köidavad.

Muud täpsustatud põhjused pani kirja 31 respondenti. Need oli kokkuvõttes järgmised:

• olen eesti päritolu;
• loen ingliskeelse sisu pärast –  pole midagi uut, kuid on kirjutatud heas inglise keeles;
• otsin ingliskeelset materjali [Eesti kohta], mida jagada;
• kvaliteetne sisu, mida saab jagada; ei ole klikisööt; teised meediaväljaanded toodavad viletsat ingliskeelset sisu;
• minu tütar ja lapselapsed elavad Eestis;
• tunnen huvi endiste Nõukogude Liidu vabariikide ja Venemaa suhete vastu;
• jagan oma välismaal elavatele sõpradele teavet Eesti kohta;
• tunnen end austraallasena, kellel on tugevad atavistlikud eesti juured; olen sellest ajast saadik otsinud infot, „kuidas asjad on teiselpool tara“; Estonian World täidab ideaalselt seda infovajadust;
• olen väliseestlane, kes armastab lugeda teistest endasugustest;
• olen välismaal elav eestlane ja tahan olla kursis Eestis toimuvaga;
• olen eestlane, kuid ei räägi eesti keelt – Estonian World on minu jaoks esmatähtis allikas;
• hea ja huvipakkuv ingliskeelne materjal, mida saan kergelt jagada oma kolleegidele;
• ma abistan ja investeerin Eesti majandusse juba aastast 1993;
• minu poeg elab Eestis ja ma tahan olla Eesti eluga kursis;
• otsin informatsiooni Ukraina sõja kohta. 

Muud täpsustatud põhjused annavad huvitava lisavarjundi juba etteantud vastustele, võimaldades respondendil soovi korral ankeedi koostajaga (laiemalt veebiajakirja toimetusega) suhestuda, justkui dialoogi astuda. Tonaalsus on positiivne, heatahtlik.

 

3.5       Kasutajate hinnang veebiajakirja sisule ja vormile

 

Käesolev alapeatükk vaatleb ja analüüsib kasutajate hinnangut veebiajakirja Estonian World sisule ja vormile (veebidisainile) ankeetküsitluse põhjal, küsimuse esitamise järjekorras.

Kõigepealt paluti kasutajatel hinnata veebiajakirja Estonian World artiklite pikkust. Valikus oli kolm varianti: liiga pikad (too long), liiga lühikesed (too short), pole arvamust (no opinion). Nõutav oli valik ühe variandi kasuks.  Selle küsimuse võttis ankeedi koostaja üle Montclairi ülikooli näidisankeedist, pidades seda alguses põhjendatuks, kuid tegelikult ei andnud see soovitud teavet ning oli sellisel kujul mõttetu. Selle kinnituseks on asjaolu, et valdavalt puudus selle teema kohta arvamus (131 respondenti ehk 89 %). Liiga lühikeseks pidas Estonian World’i artikleid 15 respondenti (10 %) ja liiga pikaks üks respondent. Selline küsimuse püstitus sai kriitilist tagasisidet, kuna ühe respondendi jaoks puudus variant „paraja pikkusega“, mistap ta oli sunnitud valima variandi „pole arvamust“ kasuks. Ankeedi koostaja peab küsimust ka ise ebaõnnestunuks ja nõustub kriitikaga. Samas annab see küsimus aimu mõnede lugejate soovist lugeda pikemaid lugusid, samuti peitub selles autori arvates vihje uuriva ajakirjanduse perspektiivikuse kohta: pikematele artiklitele  leidub lugejaid.

 

Järgmiseks paluti kasutajatel suhestuda ankeedi koostaja esitatud väitega „Veebiajakiri Estonian World tõstab teadlikkust Eesti riigist ja kultuurist.“ (Estonian World contributes to the awareness of the Estonian state and culture.). Väite esitamise eesmärgiks oli teada saada, kuidas toimib veebiajakiri, mille missiooniks on Eesti ja eestluse tutvustamine globaalsel tasandil, oma lugejate teadvuses. Valikus oli variandid „täiesti nõus“ (strongly agree), „pigem nõus“ (agree), „neutraalne“ (neutral), „pigem ei nõustu“ (disagree), „üldse ei nõustu“ (strongly disagree). Nõutav oli valiku tegemine ühe variandi kasuks.

Nagu jooniselt 7  (vt lk. 41) ilmneb, on valdav osa vastanuist väitega kas täiesti nõus (80 respondenti, 54 %) või pigem nõus (59 respondenti, 40%), seega nõustus 139 respondenti (94 %) väitega, et veebiajakiri Estonian World tõstab nende teadlikkust Eesti riigist ja kultuurist – ühtlasi annab see tulemus Estonian World’i missioonile tugeva mandaadi.

Neutraalsele positsioonile jäi selles küsimuses 7 respondenti (5 %), üks respondent ei olnud väitega üldse nõus. Varianti „pigem ei nõustu“ ei valitud.

Järgmisena taheti kasutajatelt teada, kuidas nad tajuvad veebiajakirja Estonian World sisu: kas objektiivsena, neutraalsena või kallutatuna (biased)? Nõutav oli valik nende kolme variandi vahel. See küsimus oli Estonian World’i toimetuse-poolne erisoov just niisuguses formaadis ja variantidega, kuna lugejatelt on saadud tagasisidet, eriti algusaegadel, mis heidab veebiajakirjale ette teatud määral kallutatust Eesti asjade käsitlemisel (tegelikkuse „ilustamine“ – nn. sugarcoating).  Estonian World’i toimetus on möönnud, et algusaegadel võis tekkida selline kuvand, kuna tegijad ise aastaid Eestist eemalolnuna tahtsid näidata kodumaad  positiivses valguses,  vaadates Eestit n-ö. läbi roosade prillide. Nüüd on Estonian World’i toimetuse püüd olla võimalikult objektiivne, vajadusel ka ühiskonnakriitiline. Seetõttu tahtis toimetus teada, kuidas lugejad hetkel sisu tajuvad. 

Joonis 7. Lugejate hinnang ankeedis esitatud väitele

 

Joonis 8. Lugejate tajuhinnang veebiajakirja  Estonian World sisule  ankeetküsitluse põhjal

Ankeetküsitluses (joonis 8) selgus, et üle poolte vastanutest – 76 respondenti (52 %) - peab veebiajakirja sisu objektiivseks, neutraalseks 60 respondenti (41 %) ning kallutatuks 11 respondenti (7 %).

Ankeedi koostaja pani aga tähele, et kallutatus kui määratlus, mis on meediaväljaande jaoks üldiselt negatiivse varjundiga ja millest püütakse hoiduda (ka käesolev küsimus oli ajendatud hirmust näida kallutatud), ei pruugi kasutajale olla alati negatiivse tähendusega. Näiteks respondent, kes pidas Estonian World’i väga hea sisuga informatiivseks veebiajakirjaks, mille kõik artiklid ta läbi loeb ning kasutab ka järjehoidjat artiklite talletamiseks, pidas samas veebiajakirja ka kallutatuks (positiivselt kallutatud Eesti infokanal? – autori märkus).

Seejärel küsis ankeedi koostaja lugejatelt hinnangut sisule ja vormile (veebidisainile). Kummagi hinnangu puhul paluti vastajal määratleda oma hinnang skaalal 1 – 5, kus „1“ näitas kehva hinnangut (poor) ja „5“ väljendas väga head hinnangut. 

Joonis 9. Hinnang veebiajakirja Estonian World sisule ankeetküsitluse põhjal

 

Joonis 10. Hinnang veebiajakirja Estonian World vormile (veebidisainile) ankeetküsitluse põhjal

Autor arvutas viie-palli-skaalal antud hinnangute põhjal välja ka kaalutud keskmise hinde (KKH) nii veebiajakirja sisule kui vormile (veebidisainile):

• KKH sisule: 4,46
• KKH vormile (veebidisainile): 4,22

 

 

3.6       Veebiajakirja plussid ja miinused ning kasutajate ettepanekud

 

Ankeetküsitluses küsiti lugejatelt ka tagasisidet, mis meeldib neile veebiajakirja Estonian World juures kõige rohkem ja mis kõige vähem. Küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada veebiajakirja plussid ja miinused lugejate vaates. Küsimused olid avatud vastusega ega olnud vastajale kohustuslikud. Sellest hoolimata kasutati võimalust aktiivselt.

Respondendid on alljärgnevalt identifitseeritud sulgudes soo, vanuse ja identiteedi tunnusel.

Plussidena nähti kõigepealt head ingliskeelset ja originaalset sisu:

• ainus ingliskeelne portaal;
• hästi kirjutatud ingliskeelne sisu, mida Balti regioonis napib;

Kiidusõnu jagati ka teemajaotusele, selgusele, ratsionaalsusele, stiilile:

• fakt, et osatakse vahet teha kultuuril ja poliitikal;
• hea sisu, olemuslood, avatus, laiem vaade, pole klikisööta
• lihtne lugeda, hea stiil, head teemad;
• otsekohene käsitlus, püüab edasi anda Eesti tunnetust;
• sobiva pikkusega artiklid, hea kirjutamisstiil;
• konkreetsus ja täpne teemapüstitus;
• objektiivsus ja mitmekesisus;
• ratsionaalne, rahulik, usaldusväärne, hästi kirjutatud;
•  paraja pikkusega artiklid ühe hingetõmbega lugemiseks;

Positiivsena nähakse ka veebiajakirja Estonian World missiooni:

• Eesti tutvustamine rahvusvaheliselt progressiivses mõttes;
• hoiab juurtega kontaktis;
• teeb eestlased lähedasemaks;
• mõtestab Eesti kohta ja mõju rahvusvahelisel areenil;

Sisu kättesaadavuses, s.o. tasuta sisus, näevad lugejad samuti suurt plussi:

• ei ole maksumüüri, tasuta sisu.

Miinustena tajuvad respondendid veebidisaini konservatiivsust, vanamoelisust, mis on liiga klanitud ega kõneta nooremat lugejat. Veebiajakiri on etteaimatav ja eelistab turvalist keskteed. Samuti pööratakse tähelepanu ebaühtlasele teemade kajastusele, kitsale autorite ringile. Häirib mõnede artiklite tonaalsus, mõningane kallutatus teatud teemadel.  Vajaka jäävat ka regulaarsusest. Pole piisavalt uurivat ajakirjanduslikku sisu.

• mõnede teemade ebaühtlane kajastus;
• mõnikord võiks artiklid olla rohkem fakti- ja allikapõhiselt kontrollitud;
• enesekesksus;
• mõnikord liiga kena, poleeritud sisu;
• artiklite taaskasutus mõnikord häirib;
• ei ole piisavalt regulaarne;
• tüütult valgenäoline, liberaalne, ei ole palju uut infot, vanamoeline;
• uusi artikleid liiga harva;
• tugevasti kallutatud reportaaźid - artiklid on arvamuspõhised, mitte faktipõhised.;
• uuriva ajakirjanduse puudumine;:
• arvamus ei ole fakt; debati puudumine;
• liiga palju argielu ja majandust;
• teemad, mis on mujal juba ammu kajastust leidnud.;
• poliitilised torked USA suunal, eriti konservatiivide pihta;
• etteaimatav, ei śokeeri;
• kallutatud artiklid mõnel teemal..

Respondente häiris ka finantstoetuse küsimine veebiajakirja avalehel, mida tajuti agressiivse ja häirivana, süütunnet tekitavana:

• finantstoetuse küsimine, ehkki olen juba püsitoetaja;
• agressiivne toetuse küsimise kampaania, häirib;

Miinusena nähti ka veebiajakirja vähest turundamist:

• Eestis ei teata eriti.;
• veebilehe kasin turundamine.

 Ettepanekuid laekus ankeetküsitluse respondentidelt seinast seina. Need puudutasid veebidisaini parendamist (kaasajastamist ja atraktiivsemaks muutmist), teemade valikut, uute kaasautorite suuremal määral kaasamist ja  aktiivsemat veebiajakirja turundamist. Rohkem tähelepanu paluti pöörata noortele. Samuti taheti rohkemal määral sisu väliseesti kultuurist, Eesti diasporaast üldse:

• rohkem väliseesti kultuuri ja ajalugu;
• asutada nõukogu, kes aitaks välja töötada strateegiat ja kontrollida allikaid;
• arvamuste foorumi loomine;
• veebilehe parem võimendamine sotsiaalmeedias:
• rohkem kaasautoreid;
• rohkem minimalismi, mustvalge kujundus, vähem pilte;
• kaasata autoritena ajakirjandustudengeid, kelle jaoks see võiks olla hüppelaud;
• podcast kord kuus;
• vaja on sotsiaalmeedia toimetajat;
• tutvustada Eestit mitmekülgsemana kui ainult digiriigina;
• „Rohkem tehnoloogiaskeene tutvustamist ja e-residentsuse tutvustamist;

 

Estonian World’i toimetuse ettepanekul lisati ankeeti ka küsimus, milline rubriik või teema on veebiajakirjas kasutajate arvates puudu. Küsimus oli avatud vastusega, vastamine ei olnud kohustuslik. Paljud respondendid kordasid oma ettepanekute lahtris avaldatud vastusi, kuid oli ka konkreetseid ettepanekuid uue rubriigi lisamiseks.  Taheti eraldi ajaloo rubriiki, aga ka väliseestlaste  rubriiki, spordisündmuste ja noorte rubriiki, sooviti meelelahutust.

• infotehnoloogia;
•  Eesti kui väikeriigi suhted teiste väikeriikidega ja riigita rahvastega;
• poliitiline analüüs; Eestis elavate venelaste vaatenurk, nende kultuur;
• noortekultuur, rohkem noortest;
• Eesti LGBTQ teemad, Eesti folkloor, diasporaa.“
•  inimeste igapäevaelu, argised asjad.
• noored, sport, loodus;
• Eesti underground-kultuur, mitte nii ametlikult;
• poliitika ja sotsiaalsed  teemad, isegi kui Eesti asetub negatiivsesse valgusesse;
• varia, meelelahutus;
• kirjandus, meedia, teater, muusika.
• keskkonnaküsimused, kliimamuutus;
• naiste roll, tähtsus;
• eestlased välismaal.

 

3.7       Veebiajakirja lugejate muud infoallikad Eesti kohta

 

Ankeedi koostaja tahtis teada, milliseid muid infoallikaid Eesti kohta kasutab veebiajakirja Estonian World kasutaja. Küsimus oli avatud vastusega, vastamine ei olnud kohustuslik. Vastused olid suhteliselt laialivalguvad ja üldsõnalised: loetakse kõike kättesaadavat meediat, siit-sealt, kuidas juhtub.  Enim kordi mainiti Eesti Rahvusringhäälingut (ERR) ja selle  ingliskeelset uudisteportaali ERR News – kokku 31 korral. See haakub Estonian World’i toimetuse enda seisukohaga, et nende peamine konkurent on ERR News  (ERR, 2017).

Teisi infoallikaid toodi nimeliselt välja vähem. Mainiti Delfit, Postimeest,  Eesti Päevalehte, Äripäeva, Õhtulehte,  The Baltic Times’i, veebikogukonda „Laulupidu“ ja Eesti kohalikke väljaandeid (Lääne Elu, Pärnu Postimees“) – viimane viitab ilmselgelt lugeja juurtele, kes välisriigis tahab olla kursis kodupaiga elu-oluga.

Väliseestlased mainivad infoallikana ka välis-eesti  väljaandeid, nagu Vaba Eesti Sõna (Ameerika Ühendriigid) ja Eesti Elu (Kanada).

 

3.8       Intervjuu läbiviimise tulemused

 

Toimetuse vaate täiendamiseks viidi läbi intervjuu veebiajakirja Estonian World peatoimetajaga. Küsimused olid ajendatud soovist  teada saada, kuidas sündis idee  hakata tegema veebiajakirja sellisel kujul ja millised olid eeskujud, aga olulisem rõhuasetus oli veebiajakirja toimetamise eri tahkudel (turundamine, ressursside vajadus, teemade valik, artiklite valmimise protsess jms). Samuti  puudutasid küsimused lugejate tagasisidet ja interaktsiooni oma lugejatega ning tulevikuperspektiivi

Intervjuu kinnitas varasemates intervjuudes tõdemust, et veebiajakiri sündis isikliku veendumuse pinnalt, et puudub globaalne Eestist ja eestlastest kirjutav ingliskeelne väljaanne. Käesoleva töö ajaloo ülevaates (alapeatükk 1.6) kirjeldatakse sündmuste kulgu, ent S. Tambur toob esile juhuse momenti veebiajakirja sünniloos:

Ühel veebruari päeva lõunasel jalutuskäigul peatusin Tudori ja Bridewelli (koht, kus kunagi asus üks kuningas Henry VIII paleedest, Bridewell Palace) tänava nurgal ning seal see mõte järsku tekkis – et asutaks ise väljaande, mis kirjutab ägedalt Eestist ning intervjueerib globaalseid eestlasi. Kõlab küll veidi esoteeriliselt, kuid ka nimi Estonian World tuli minuni seal justkui õhust.

Nagu ajaloo ülevaates on mainitud, oli Estonian World’i eeskujuks Ühendkuningriigis ilmuv väljanne The Economist, mille veebiversioonist võeti algul kõvasti śnitti. Peatoimetaja mainib inspiratsiooniallikana ka New Yorgi juudi kogukonna globaalselt levivat veebiajakirja Tablet Magazine.

Peatoimetaja kirjeldab ka logo saamislugu:

Logo osas oli mul kohe idee, et Estonian Worldi nime ees võiks seista sümbol „e“, mis oleks justkui sarnane @-märgiga, rõhutaded nii ühendust Eesti kui digiriigiga. Päris sellist logo siiski ei tulnud, küll aga mängib sotsiaalmeedia avatarina „e“ siiani olulist rolli. Veebiportaali peal on muidugi nimi Estonian World, kuid meie sotsiaalmeedia kanalite avatar on lihtsalt „e“. Selles mõttes on meil justkui kaks logo: „Estonian World“ ja „e“.“

 

Joonis 11.  Veebiajakirja Estonian World logod veebilehel (ülal) ja sotsiaalmeedias (all) (Estonian World, 2022).

Pea kõigis meedias avaldatud allikates Estonian World’i kohta on läbivaks teemaks olnud väikese, sõltumatu, praktiliselt olematu eelarvega kodanikualgatuse korras tegutseva veebiajakirja toimetamine, seda enam, et katkestusteta on tegutsetud kümme aastat tiheda konkurentsi tingimustes. Peale selle on veebiajakirja toimetus olnud ühiskondlikult aktiivne (Estonishing Evenings, „Kõigi Eesti“ liikumine).

Intervjuus kinnitab peatoimetaja, et ressursside nappus nii inimeste poolelt, mis omakorda tekitab ajaressursside nappuse, kui ka rahaliste võimaluste piiratus on veebiajakirja väljaandmise peamine probleem algusest saadik.  

Tundmatu veebiajakirja turundamine on projekti püsimajäämiseks võtmetähtsusega

Meil vedas selles mõttes, et olime õigel ajal õiges kohas. Facebook oli suhteliselt uus ja arenev ning meediaväljaannete lugude jagamine sotsiaalmeedias oli saanud sisse suure hoo. Täna töötavad Facebooki algoritmid teisiti ja postitused ei jõua orgaaniliselt enam sama suure hulga inimesteni kui 10 aastat tagasi.

Esimesed postitused jäid märkamatuks, ent pöördeliseks kujunes intervjuu The Economisti estofiilist toimetajaga Edward Lucas’ega, mida hakati edasi jagama, sh Londoni Eesti saatkonna poolt. Veebiajakirja hakati jälgima, tekkis omalaadne lumepalli efekt.

Mingeid ressursse turundamiseks polnud; loodeti üksnes, et suudetakse teha nii head sisu, et see levib orgaaniliselt. Nii ka juhtus. Peatoimetaja tõdeb, et täna oleks sellisel moel palju keerulisem levida ja edu saavutada

Omaette fenomen on Twitter, mida kasutavad mainekad indiviidid-suunamudijad. Kui veebiajakirja hakkas jälgima president Toomas Hendrik Ilves ja riburadapidi teised mõjuisikud, kasvas ka Estonian World’i mõju ühiskonnas, loomulikult koos kasutajate arvuga.

Seega võib öelda, et veebiajakirja Estonian World  toimetamise ja tegutsemise märksõna on õhinapõhisus, mille motivaatoriks on lugejaskond ja tagasiside, olgu selleks siis kommentaarid või tviidid, meeldimised ja jagamised sotsiaalmeedia kanalites.

 

Rahastus on keeruline ja väga akuutne teema, millele algusaegadel ei mõeldud. Tegutseti entusiasmist, enda sissetulekute ja vaba aja kõrvalt, missioonitundest. Kuid peagi selgus, et see ei ole jätkusuutlik ning Estonian World tuli viia selgematele majanduslikele alustele. Väljaande jätkamine oli 2017. aastaks küsimärgi all ning esmakordselt paluti lugejate toetust, Samuti hakati otsima võimalusi pakkuda sisuturundusvõimalusi ettevõtetele ning institutsioonidele. Need on ainsad kaks tuluallikat veebiajakirjale tänaseni.

Niisiis tugineb veebiajakirja Estonian World tegutsemine entusiasmil (siiani), lugejate vabatahtlikul toetusel ning sisuturunduslugudel (makstud sisul). Patreoni makseplatvormi bänner on kogu aeg aktiivselt nähtav ka Estonian World’i veebilehe avalehel, mis on aga tekitanud osades lugejates tõrget. Ankeetküsitluses kritiseerisid mõned respondendid aktiivset rahaküsimise palvet, mida peeti pealetükkivalt agressiivseks – eriti juhul, kui respondent oli juba igakuine toetaja.

Tulevikus ei ole välistatud ka maksumüüri (paywall) kasutamist osale sisule. Tasuta sisu peetakse Estonian World üheks suureks plussiks, mis paneb lugejat eelistama seda väljaannet teistele, kes peidavad oma sisu maksumüüri taha. Seega on maksumüür on Estonian World’i jaoks kahe teraga mõõk – ühest küljest võimaldab see rohkem tulu teenida, teisalt aga riskitakse kaotada lojaalset lugejaskonda

 

Veebiajakirja toimetamise protsess, mis algab teemade valikust  ja lõpeb artikli avaldamisega, on samuti väga eksistentsiaalne küsimus.  Intervjuust ilmneb, et kui algul kulus väga palju aega otsimisele, millest üldse kirjutada, siis nüüd vaevab toimetust sageli mure, kuidas hallata suurt infohulka ja mida sellest avaldada.

Meil on üsna tihti dilemma, et millele keskenduda ja milline info kõrvale heita. Kas kirjutada rohkem Eestis elavatest mujalt siia tulnud inimestest (tuhanded Eestisse elama tulnud inimesed, kelle jaoks on ühendav keel inglise keel ja kes loevad Estonian Worldi), rohkem nendest, kes motiveerisid Estonian Worldi asutama ja kes seega moodustavad justkui osa meie väljaande DNAst – globaalsed eestlased ja eestlaste järeltulijad välisriikides –, rohkem Eestis toimuvatest üritustest, millel oleks ka rahvusvahelist kaalu või mujal maailmas Eestiga soetud üritustest. Mõtleme ka, kas keskenduda teemadele, mis eeldatavasti lähevad rohkem korda välismaalastele ning millest osa on n-ö pehmed teemad või püüda rohkem luua uurivat ja kriitilist ajakirjandust.

Lühidalt, teemadele lähenetakse alati läbi rahvusvahelise prisma, lood peavad olema huvitavad inimestele, kes elavad Eestist väljaspool.

Toimetus on jäänud truuks oma algusaegadel väljatöötatud tegevusprintsiipidele, mis kahtlemata on kaasa aidanud lojaalse ja heatahtliku lugejaskonna tekkimisele, mis väljendub ka ankeetküsitluse teel laekunud vastustest: kiidetakse head keelekasutust (inglise keele leksika ja õigekiri), läbimõeldud sisuloomet ning tasakaalustatud informatsiooni (objektiivsust). Samas heidavad lugejad ankeetküsitluse põhjal ette teatud kalduvust konservatiivsusesse, püüdu olla kõigile meeldiv ja turvaline keskvoolu väljaanne, mis heas mõttes millegagi ei śokeeri ega kõneta nooremat lugejat.

 

Ankeetküsitluses avaldasid respondendid soovi suurema interaktsiooni järele, mis võimaldaks lugejal veebiajakirjaga suhelda – toimugu see siis foorumite, kommenteerimis-võimaluse või debattide kaudu. Praegu ei ole veebiajakirja Estonian World lehel tõepoolest võimalust artikleid kommenteerida ega temaatilisi foorumeid. Ainus võimalus on kommenteerida sotsiaalmeedia kanalites või suhelda meilitsi otse toimetusega. Intervjuu autor tundis sellest lähtuvalt huvi ka kasutajate tagasiside kohta. Toimetus saab otsest tagasisidet vähe, peamiselt kajastub see sotsiaalmeedia kanalites, kuid sealgi puudutab see pigem üleskerkinud teemasid, mitte sisu ja kvaliteeti. Peatoimetaja  näeb võimalust sisse seada eraldi sotsiaalmeedia grupp, kus kasutajad saaksid ise ettepanekuid esitada ja kus toimuks interaktiivne suhtlus. Teine mõte on korraldada füüsilisi kohtumisi lugejatega.

 

Tulevikuperspektiividest rääkides peab peatoimetaja võimalikuks uute kanalite rakendamist veebiajakirjas, kuivõrd just digiplatvorm annab selleks suurepärase võimaluse – näiteks taskuhäälingu (podcast) kasutuselevõtmist. Ka ankeetküsitluses avaldati muuhulgas soovi just nimelt  taskuhäälingu järele.

Peatoimetaja sõnul on plaanis on saavutada väljaande käibe kasv, mis võimaldab palgata juurde tööjõudu, st ajakirjanikke. See on kahtlemata hea plaan lugejate vaates, kuna paljud ankeetküsitluse kaudu saadud ettepanekud puudutasid suurema hulga kaasautorite kaasamist. Peatoimetaja kinnitusel on 21. aprilli 2022. a. seisuga veebiajakirjas Estonian World ilmunud 3500 artiklit 403 erineva autori sulest, aga püsiautorite hulk on loomulikult väike. Põhjus peitub ressursside nappuses.

Siiski pole peatoimetaja sõnul välistatud, et Estonian World areneb paralleelselt meediaväljaandele välja ka kommertsliku firmamärgina, mille nime all hakataks pakkuma ka muid teenuseid ja tooteid.

On ka võimalik, et Estonian World hakkab välja andma ka paberajakirja, mis ilmuks kas kord kuus või kord kvartalis. Samas näitab läbiviidud ankeetküsitlus, et nõudlus paberväljaande vastu on väike.

 

3.9       Järeldused ja arutelu

 

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Estonian World’i arengulugu ja perspektiivid ning kasutajate hinnang veebilehele. Uurimisküsimustest lähtuvalt otsiti esiteks relevantseid allikaid  avalikust inforuumist, repositooriumidest, litsenseeritud andmebaasist, samuti kasutati veebiajakirja toimetuse materjale

Teiseks viidi koostöös veebiajakirja toimetusega Estonian World’i veebilehel ja sotsiaalmeediakanalite kaudu läbi struktureeritud ankeetküsitlus, et välja selgitada lugejate profiil ning nende hinnang veebilehe sisule ja vormile.  Selles väljendub lugejate vaade.

Kolmandaks  viis autor elektroonilise kirjavahetuse teel läbi intervjuu asutaja-peatoimetajaga. Selle eesmärk oli lisada autentsust toimetuse vaatele, mida väljendavad ka varasemad artiklid, portreelood ja intervjuud avalikus inforuumis.

Autor järeldab, et ühe veebiajakirja olemust, struktuuri ja toimemehhanismi käsitlevat uurimust ei ole lihtne leida – eriti kui see puudutab veebis sündinud (digital born) meediat. Avukalt leidub teadusartikleid ja uurimustöid digitaalse meedia ja veebiajakirjanduse erinevatest tahkudest (tekstikorpuse lingvistilised-tehnilised analüüsid, kasutajate uuringud jms), kuid uurimusi, mille uurimusobjektiks oleks veebis sündinud väljaanne,  on vähe: ühe näitena olgu mainitud Allan Augi magistritöö (2020) veebiajakirja Peegeli veebidisainist ja –arendusest. Küll aga on moel või teisel uuritud veebis sündinud meediat (Nicholls et al., 2016; Fulton, 2015).

Uurimistöö püüdis välja selgitada, kas Estonian World’i enda lansseeritud väide, et  tegemist on ainsa sõltumatu globaalse ingliskeelse veebiajakirjaga Eestist ja eestlaste kohta, vastab tõele.

Selgus, et Estonian World on oma segmendis unikaalne veebiväljanne. Esiteks seisneb unikaalsus selles, et tegemist on originaalset, selekteeritud ja toimetatud kvaliteetsisu tootva veebiajakirjaga, mis lähtub selgetest enda kehtestatud standarditest, mida rangelt järgitakse. Teatud mõttes makstakse nii lõivu dünaamilisusele ja ollakse korrektsuse-konservatiivsuse kammitsais, aga raamistikus tegutsemise plussiks on  usaldusväärsus ja stabiilsus, millega kaasneb  lugejate arvu kasv ja nende lojaalsus. Selle kinnituseks on Estonian World’i pikaealisus tingimuses, kus ta peab konkureerima riiklikult rahastatud uudisteportaaliga ning pakkuma kvaliteetset sisu väga nappide ressursside abil. Et sellega on edukalt toime tuldud,  seda kinnitab nii veebilehe kasutajastatistika kui ka töö autori poolt läbiviidud  ankeetküsitlus. Läbivaks jooneks Estonian World’i puhul on siiani õhinapõhisus. Aeg on sellele lisanud vaid üksjagu professionaalsust.

Autor analüüsis mitmeid teisi sarnast sihtgruppi püüdvat ja sarnastel alustel töötavaid portaale Kanadas, Soomes, Lätis ja Leedus, otsides ekvivalenti Estonian World’ile, ning järeldab, et analoogset mudelit ei ole. Ainuüksi määratlus teeb vahe sisse: Estonian World on originaalset sisu tootev veebiajakiri (online magazine), kõik teised vaadeldud veebiplatvormid olid portaalid, mis vahendavad suuremal või vähemal määral muudest allikatest pärit informatsiooni

Ankeetküsitlus kaardistas lugejad ja selgitas välja hinnangud veebiajakirjale, mida varem ei ole tehtud. Lugejate aktiivne tagasiside oli autorile meeldivaks üllatuseks; see näitab lugejate soovi toimetusega rohkem suhestuda.

Küsitlusest selgus, et 1. peatükis kajastatud toimetuse ettekujutus oma sihtgrupiston adekvaatne: 1/3 lugejaid on Eestist, 2/3 välismaalt, lugejateks on väliseestlased, uus-sisse-/väljarändajad, Eestis elavad välismaalased ja lihtsalt estofiilid. Lugejate keskmist vanust hindas toimetus veidi nooremaks (18-34 aastat) kui näitas ankeetküsitlus (30-69 eluaastat), kuid sooliselt on lugejaskond nii toimetuse kui ankeedi tulemuste põhjal võrdselt esindatud.

Ka lugejate päritolumaad langesid ankeedi ja toimetuse hinnangul kokku: enim lugejaid oli Eestist, järgnesid Ameerika Ühendriigid. Üllatav oli vaid Soome lugejate kasin esindatus veebiküsitluses, sest veebilehe statistika järgi on Soomes suuruselt neljas lugejaskond.

Ankeetküsitlusest selgus, et Estonian Worldi lugeja peab veebiajakirja objektiivseks või neutraalseks, vaid väike osa (7 %) pidas seda kallutatuks, mis peaks toimetusele mõjuma motiveerivalt, kuna nende püüdlus on olla just professionaalne ja objektiivne – seda enam, et neile on ette heidetud kallutatust.

Ankeedis esitatud väitega, et Estonian World tõstab lugejate teadlikkust Eesti riigist ja kultuurist, oldi väga valdavalt nõus. Kultuuri ja elu rubriik on muuhulgas  kõige loetavamad veebiajakirja rubriigid.’

Tagasiside kinnitab, et lugeja huvitub eesti kultuurist ja  ajaloost, loetakse persooni- ja arvamuslugusid. Vähem tunti huvi visuaalse materjali järgi (fotod, videod). Eraldi ajaloo rubriik Estonian World’’il puudub - peatoimetaja sõnul ei lisatud seda põhjusel, et veebi-ajakiri oli loodud näoga tulevikku -, kuid tagasisidet arvestades võiks rubriigi luua.

Osade lugejate hinnangul on Estonian World  liiga poleeritud, korrektne ja igav ega kõneta noori lugejaid. Peatoimetaja sõnul on nad juhindunud oma stiilijuhendist, et säilitada oma „nägu“, mis tingib ka konservatiivsuse, ent noortele lubatakse tulevikus kindlasti rohkem tähelepanu pöörata.

Miinus on lugejate arvates väike püsiautorite ring, mis paistab silma just toimetuse väiksuse tõttu. Samas on kümne aasta jooksul veebiajakirjale kaastööd teinud ca  400 autorit, mida ei ole vähe, arvestades, et veebiajakirjal napib ressursse kaastööde eest tasumiseks. 

Rahastus on üks veebiajakirja murekoht, seda on rõhutanud toimetus pea kõikides varasemates meedias avaldatud intervjuudes ja sellele pöörati tähelepanu ka käesolevas töös. Rahapuuduse tõttu ei saa toota alati kõige paremat ja soovitud mahus sisu, piirangud tulevad ette kaastööliste värbamisel ja veebiajakirja turundamisel. Peatoimetaja sõnul oldi 2017. aastal sulgemise äärel, kuid lugejate arvu jätkuv kasv ja positsiooni tugevnemine andsid motivatsiooni jätkata. Ometi oldi siis sunnitud esmakordselt  lugejatelt rahalist toetust küsima ja tegema rohkem sisuturunduslikke lugusid. Küsitluse tagasisidest selgus, et see häirib osasid lugejaid tugevalt. Samas on lugejad heatahtlikud ja mõistvad, kuna saadakse aru, et ressursse ei ole piisavalt.

Töö autor uuris muuhulgas, kas lugejad sooviksid veebiajakirja näha paberväljaandena, sest toimetusel on selline plaan olnud. Küsitlus näitas siiski, et huvi paberväljaande vastu on väike.

Kokkuvõtteks järeldab autor, et Estonian World on praegusel kujul ja hetkel unikaalne veebiajakiri, millel on kindel positsioon meediamaastikul, mida toetab tegijate entusiasm, missioonitunne, originaalsus nii sisus kui vormis ning tema lojaalne, kasvav lugejaskond.

 

KOKKUVÕTE

 

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada Estonian World’i arengulugu ja perspektiivid ning kasutajate hinnang veebiajakirjale.

Autor lähtus  uurimisküsimusest, kas veebiajakirja enda poolt lansseeritud ambitsioonikas väide, et ollakse ainus ingliskeelne sõltumatu globaalne veebiajakiri Eestist ja eestlastest,  vastab tõele.

Uurimisülesanneteks oli kirjeldada veebiajakirja Estonian World olemust ja struktuuri, analüüsida veebiajakirja sihtgruppi ja positsiooni meediamaastikul; esitada veebiajakirja arengulugu,  välja selgitada ja analüüśida veebiajakirja kasutajate hinnangut kõrvuti toimetuse seisukohtadega ning tuua välja tulevikuperspektiivid.

Töö eesmärgi ja uurimisülesannete täitmiseks koguti ja analüüsiti avalikust inforuumist leitavaid allikaid, viidi läbi struktureeritud ankeetküsitlus veebiajakirja kasutajate hinnangute teadasaamiseks ning teostati ekspertintervjuu veebiajakirja peatoimetajaga. Nendel komponentidel põhinevad  käesoleva töö järeldused.

Uurimistöö tulemusel selgus, et Estonian World on oma olemuselt ja struktuurilt hetkel ainulaadne veebiplatvorm nii Eestis kui lähiriikides – vaatluse all olid Balti riigid ja Soome sarnase sihtgrupiga veebilehed, samuti üks Kanada portaal. Unikaalsus seisneb nii formaadis kui sisuloomes. Kõik vaadeldud veebiplatvormid olid portaalid, mis omatoodangu kõrval kogusid ja edastasid informatsiooni muudest allikatest, Estonian World on aga eranditult originaalset sisu tootev, kindlate reeglite ja standardite alusel toimetatud, kvaliteedile rõhku asetav regulaarselt ilmuv veebiajakiri. Neil põhjustel eristub Estonian World  ka blogidest.

Estonian World on ka ainus täies mahus ingliskeelne sõltumatu, kodanikualgatuse korras ja tänini õhinapõhiselt toimiv veebiajakiri Eestist ja eestlaste kohta, mis on katkestuseta tegutsenud kümme aastat - alates 2012. a. maist.  Inglise keel on võimaldanud ajakirjal jõuda laiema sihtgrupini üle kogu maailma, kelleks on eestlased kodu- ja välismaal, Eestiga seotud välismaalased ja lihtsalt estofiilid.

Estonian World ei ole seotud mitte ühegi riikliku organisatsiooni ega poliitilise parteiga või mõne korporatiivse äriettevõttega, vaid tegutseb siiani täiesti iseseisvalt ja sõltumatult.

 

Seega võib pidada eelpool toodud Estonian World’i väidet tõeseks. Käesoleva töö autor jõudis järeldusele, et  Estonian World’i mudel on ainulaadne mitte üksnes Eestis, vaid ka mujal. 

Ankeetküsitlus kaardistas kasutajad ja selgitas välja hinnangud veebiajakirjale, mida  sellisel kujul ei ole varem tehtud.

Selgus, et veebiajakirja kasutajatest 1/3 on Eestist ja 2/3 välismaalt, mis kattub toimetuse ettekujutusega oma auditooriumist. Kasutajaid oli enim vanusegrupis 30-69 aastat, mis erineb mõnevõrra veebiajakirja kasutajastatistikast (18-34).  Eesti kõrval on kasutajaid enim  Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Kanadast ja Ühendkuningriikidest, mis on seletatav sealse rohkearvulise eestlaste diasporaaga ja ühtse ingliskeelse ruumina.  Kasutajastatistikas silma paistnud Soome ei tõusnud esile üllatusena autorile veebiküsitluses. Eksootilisemad kasutajad olid Brasiiliast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Türgist – respondente oli kokku 28 riigist.

Kasutajatel oli üldjuhul tugev side Eestiga: nad olid põlised väliseestlased, uus-sisse-/ väljarändajad või siin elavad-töötavad-õppivad välismaalased. Oli ka estofiile, kellele meeldis Eesti kultuur vm tahk, omamata seejuures isiklikku sidet. Uurimistöö kinnitas, et sihtgrupp on vastavuses veebiajakirja toimetuse nägemusega.

Kasutajate hinnang veebiajakirjale on üllatavalt positiivne. Suur osa respondente pidas veebiajakirja sisu objektiivseks, vaid 7 % kallutatuks. Ollakse rahul nii veebiajakirja sisu kvaliteediga kui hea inglise keele kasutamisega. Hinnatakse originaalset sisuloomet. Positiivseteks märksõnadeks olid veel usaldusväärsus, loetavus, tasuta sisu pakkumine ja teemade mitmekülgsus. Enim loetakse kultuuri ja elu rubriike, oodatakse lugusid ajaloost, infotehnoloogiast ja poliitikast, ent tahetakse lugeda ka spordist ja meelelahutusest, millele on kasutajate arvates vähe tähelepanu pööratud. Ka ei ole veebiajakirjas noortele mõeldud sisu. Osad lugejad hindasid veebiajakirja seetõttu ka kuivaks ja igavaks, liiga poleerituks ja konservatiivseks. Ka veebidisaini peeti väheatraktiivseks, ehkki korralikuks ja soliidseks.

Veebiajakirjale heideti ette ka liiga väikest autorite ringi ja mõnede lugude korduvkasutust. Ettepanek oli toimetust suurendada. Samas on Estonian World’ile  kümne aasta jooksul kaastööd teinud ca 400 autorit ja ilmunud ca 3500 artiklit, mida ei ole sugugi vähe. 

Estonian World’i kasutajad on ka väga lojaalsed. Vaid 10 % respondentidest olid kasutanud veebiajakirja vähem kui aasta, 29 % aga rohkem kui viis aastat.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et Estonian World  on oma praegusel kujul ja ajahetkel ainulaadne veebiajakiri, millel on kindel auditoorium ja tunnustatud positsioon meediamaastikul. Seda hoiab ülal ühelt poolt tegijate entusiasm ja missioonitunne, teisalt kindlad reeglid ja standardid. Probleemiks on nii materiaalsete kui ajaressursside piiratus, mis ei tee veebiajakirja toimetamist kergeks, kuid motivatsiooniks on kasutajate lojaalsus ja heasoovlikkus, samuti kasutajate pidev kasv.

Käesoleva töö eesmärk ja ülesanded said täidetud Estonian World’i väide leidis kinnitust.

Autori arvates võiks käesolev uurimistöö huvi pakkuda neile, kes tegelevad või huvituvad veebiajakirjandusesest, omavad kokkupuudet veebis sündinud meediaga või soovivad seda asutada. Ka võiks see inspireerida teisi sarnase temaatikaga uurimusi. 

SUMMARY

 

The aim of the bachelor's thesis was to find out the development history and perspectives of Estonian World and the users' evaluation of the online magazine.

The author started from the research question whether the ambitious claim launched by the online magazine itself that it is the only independent global online magazine about Estonia and Estonians is true.

The research tasks were to describe the nature and structure of the online magazine Estonian World , to analyze the target group and position of the online magazine in the media landscape; to present the development history of the online magazine, to find out and analyze the evaluation of the online magazine users alongside the editorial positions and to point out the future perspectives.

In order to fulfill the aim of the work and research tasks, the sources found in the public information room were collected and analyzed, a structured questionnaire survey was conducted to find out the evaluations of the users of the online journal, and an expert interview was conducted with the editor-in-chief of the online journal. The conclusions of the present work are based on these components.

As a result of the research, it became clear that Estonian World is currently a unique web platform in terms of its nature and structure both in Estonia and neighboring countries - the Baltic States and websites with a similar target group were examined, as well as a Canadian portal. Uniqueness lies in both the format and the content. All the online platforms surveyed were portals that collected and disseminated information from other sources in addition to their own production, while Estonian World is an exclusive online magazine producing original content, edited according to certain rules and standards, with an emphasis on quality. For these reasons, Estonian World also differs from blogs.

Estonian World is also the only fully independent, English-language online magazine about Estonia and Estonians that has been operating continuously for ten years - since 2012, when it was founded by three Estonian expats in London. The English language has enabled the magazine to reach a wider target group all over the world, which are Estonians at home and abroad, foreigners related to Estonia and simply estophiles.

Estonian World is not affiliated with any state organization or political party or any corporate business, but still operates completely independently.

Therefore, the above statement of Estonian World can be considered true, with conclusion that the Estonian World model is unique not only in Estonia but also elsewhere.

The questionnaire surveyed the users and found out the evaluations of the online magazine, which has not been done in this form before. There were 147 respondents within a week.

It turned out that 1/3 of the users of the online magazine are from Estonia and 2/3 from abroad, which coincides with the editorial idea of their audience. The highest number of users was in the 30-69 age group, which differs somewhat from the online magazine user statistics (18-34). In addition to Estonia, most users come from the United States, Australia, Canada and the United Kingdom, which can be explained by the large diaspora of Estonians and a unified English-speaking space. Finland, which stood out in user statistics, did not come as a surprise to the author in the online survey.

Users generally had a strong connection with Estonia: they were native Estonians abroad, new immigrants / emigrants or foreigners living-working-studying here. There were also estophiles who liked other aspects of Estonian culture, without having a personal connection. The research confirmed that the target group is in line with the vision of the online magazine.

Users' evaluation of the online magazine is surprisingly positive. A large majority of respondents considered the content of the online magazine to be objective, with only 7% skewed. They are satisfied with the quality of the content of the online magazine as well as with the use of good English. Original content creation is valued. Other positive keywords were credibility, readability, free content, and a variety of topics. Culture and life are mostly read, stories about history, information technology and politics are expected, but they are also about sports and entertainment, which users think has received little attention. There is also no youth content in the online magazine. Some readers therefore rated the online magazine as dry and boring, too polished and conservative. Web design was also considered unattractive, albeit decent and solid.

The online magazine was also accused of having too few authors and of reusing some of the stories. The proposal was to increase the editorial staff. However, it is for Estonian World In the last ten years, about 400 authors have contributed and about 3,500 articles have been published, which is by no means small.

Estonian World users are also very loyal. Only 10% of respondents had used an online magazine for less than a year, and 29% for more than five years.

In conclusion, it can be said that Estonian World is a unique online magazine in its current form and time, with a strong audience and a recognized position in the media landscape. It is maintained on the one hand by the enthusiasm and mission of the makers, and on the other by certain rules and standards. The problem is the limitation of both material and time resources, which does not make editing an online magazine easy, but the motivation is the loyalty and goodwill of users, as well as the constant growth of users.

The purpose and tasks of this work were fulfilled. The aforementioned statement of Estonian World was confirmed.

According to the author, the present research could be of interest to those who engage in or are interested in online journalism, have contact with online-born media or want to establish one. It could also inspire other research on similar topics.

 

 

 

KASUTATUD ALLIKAD

 

Akkadian (2020). Eestis elavate välismaalasteeriolukorra teadlikkuse uuring 2020. Akkadian, Siseministeerium. https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2643

Aug, A. (2020). Veebiajakirja Peegel veebidisain ja –arendus. [Magistritöö. Tartu Ülikool: Ühiskonnateaduste Instituut] http://dspace.ut.ee/handle/10062/67844

Avatud Eesti Fond (2020, 26. mai). Pressiteade. Koosmeele preemia pälvib Estonian World. Avatud Eesti Fond. Loetud aadressilt: https://oef.org.ee/paevakajaline/artikkel/xxiii-koosmeele-preemia-palvib-estonian-world

Deuze, M. (2003). The web and its journalisms considering the consequences of different types of newsmedia online. Academia.edu.  https://www.academia.edu/199522/The_web_and_its_journalisms_considering_the_consequences_of_different_types_of_newsmedia_online.

Draugas News  portaal (2022).  Loetud 15. aprill 2022 adressil: https://www.draugas.org/news/about-us/

Eestinen portaal (2022). Loetud 15. aprill 2022 https://eestinen.fi/

ERR (2019, 14. aprill). Tallinna lauluväljakul toimus üritus Kõigi Eesti Laul. ERR Menu. https://menu.err.ee/930137/tallinna-lauluvaljakul-toimus-uritus-koigi-eesti-laul

ERR (2021, 16. dets.). ERR-i usaldusväärsus on viimase viie aasta kõrgeim. ERR. https://www.err.ee/1608438134/err-i-usaldusvaarsus-on-viimase-viie-aasta-korgeim

ERR (2017, 04. aprill). Loetavaim Eesti väljaanne maailmas "Estonian World". Raadio 2. Agenda. https://r2.err.ee/669261/loetavaim-eesti-valjaanne-maailmas-estonian-world

ERR News portaal (2022).  Loetud 15. aprill 2022  https://news.err.ee/584393/about-err-news-staff-and-contacts

ERR News (2013, 17. mai). Connecting Talents with Home: An Interview with Estonian World. ERR News. https://news.err.ee/107294/connecting-talents-with-home-an-interview-with-estonian-world

Erway, R. (2010, november). Defining „Born-Digital“. An Essay. OCLC Research. http://www.oclc.org/research/activities/hiddencollections/bornditgital.pdf

Estonian World. (2022). Loetud 15. aprill 2020 aadressil https://estonianworld.com/about/

Estonian World (kuupäev puudub). Estonian World Style Guide. Kasutatud Estonian World’i loal

Estonian World (2022, 2018). Veebilehe  kasutajastatistika. Kasutatud Estonian World’i loal.

Estonian World (2020, 27. mai). Estonian World Live: The Story of Estonian World. YouTube. Vaadatud 10. aprill aadressil  https://www.youtube.com/watch?v=K8iBQGJ1ZUY

Estonian World (2021, 20. oktoober). The US Library of Congress selects Estonian World for inclusion of its web archives. Estonian World. https://estonianworld.com/life/the-us-library-of-congress-selects-estonian-world-for-inclusion-in-its-web-archives/

Estonian World Review portaal (2022). Loetud 15. aprill 2022 aadressil https://www.eesti.ca/

Facebook/EstonianWorld (2022). Loetud 20. aprill 2022 aadressil:  https://www.facebook.com/EstonianWorld

Fulton, J. (2015). Are You A Journalist? New Media Entrepreneurs and Journalists in the Digital Space. The Public, 2015 Vol. 22, No. 4, 362–374. http://dx.doi.org/10.1080/13183222.2015.1091624

Himma-Kadakas, M. (2018). Skill performance of Estonian online journalists: assessment models for newsroom and research. Doktoritöö. University of Tartu Press. DSpace. http://dspace.ut.ee/handle/10062/59824

Instagram/EstonianWorld (2022). Vaadatud 20. aprill 2022 aadressil https://www.instagram.com/estonianworld/ 

Laine, M. (2015). Veebiajakirjanduse žanrite tunnused ja meediumi iseärasused Eesti veebiväljaannetes. [Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool: Ühiskonnateaduste Istituut]. DSpace. http://dspace.ut.ee/handle/10062/46760

Latvians Online portaal (2022). Loetud 15. aprill 2022 aadressil  https://latviansonline.com/about/

Kivisild, M. (2012). Arvamus- ja olemuslugu. Slideshare.net. https://www.slideshare.net/MadisKivisild/arvamuslugu-ja-olemuslugu

Kviklys, D. (2009, 15. jaanuar). Draugas, the Lithuanian World-Wide Daily Newspaper 1909-2009. A Brief Historical Overview. Draugas. https://www.draugas.org/draugas-the-lithuanian-world-wide-daily-newspaper-1909-2009-a-brief-historical-overview/

Lexico.com (2022). Loetud 15. aprill 2022 aadressilt  https://www.lexico.com/definition

Meigas, J., & Osula, K. (2019). Teaduslik mõtteviis ja statistika. Konspekteeritud loengumaterjal. Tallinna Ülikool: Digitehnoloogia Instituut http://raidor75.blogspot.com/2019/05/statistika-jaanika-meigas-kairi-osula.html

Merriam-Webster.com (2022). Loetud 15. aprill 2022. aadressil: https://www.merriam-webster.com/dictionary

Montclair Magazine Readership Survey (kuupäev puudub). Montclair State University. Retrieved from: https://msusurveys.montclair.edu/index.php/918879/lang-en/

Nicholls, T., Shabbir, N., & Kleis Nielsen, R. (2016). Digital-Born News Media in Europe. Reuters Institute for the Study of Journalism. https://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/our-research/digital-born-news-media-europe

Niglas, K. (1997). Statistika loengumaterjale. Tallinna Pedagoogiline Ülikool: Informaatika osakond. http://www.cs.tlu.ee/~katrin/wp/wp-content/uploads/2013/11/stat_loeng.pdf

Osula, K. (2008). Andmeanalüüs. http://www.tlu.ee/~kairio/failid/kysimused.pdf

Raamatukogusõnastik (2018). Eesti Rahvusraamatukogu. Loetud 15.aprill 2022 aadressil https://termin.nlib.ee

Schauer, P. (2015, 7. juuni). The Biggest Differences between Articles and Blogs. Social Media Today. https://www.socialmediatoday.com/news/the-biggest-differences-between-articles-and-blogs/454079/

Steensen, S. (2009, veebruar). Online Feature Journalism: A Clash of Discourses.Journalism Practice 3(1): 13-29. http://dx.doi.org/10.1080/17512780802560716

Sternfeld, R. (2019, 15. okt.). Globaalsed eestlased: 040. Silver Tambur - kuidas võib olla Eestile kasulikum elades mujal.  Podcast.google.com. https://www.globaalsedeestlased.org/p/040-silver-tambur-kuidas-voib-olla?s=r

Sõnaveeb. (2022). Eesti Keele Instituut. Loetud 15. aprill 2022 aadressil: https://sonaveeb.ee

Tambur, S. (2012, 26. juuli). Edward Lucas: “Estonia is now an insider, not an outsider anymore.” Interview with The Economist’s senior editor. Estonian World.  https://estonianworld.com/life/edward-lucas-estonia-is-now-an-insider-not-an-outsider-anymore-an-interview-with-the-economists-international-editor/

Tambur, S. (2012, 17. november). Letter from the editor: Why Estonian World? Estonian World.  https://estonianworld.com/opinion/letter-from-the-publisher/

The Baltic Times. (2022). Loetud 15. aprill 2022 aadressil  https://www.baltictimes.com/

The Economist (2022). Loetud 15. aprill 2022 aadressil https://www.economistgroup.com/about-us

Twitter/EstonianWorld (2022). Vaadatud 20. aprill 2022 aadressil https://twitter.com/estonianworld

YouTube/EstonianWorld (2022). Vaadatud 20. aprill 2022 aadressil https://www.youtube.com/channel/UCS2tUApkLjcqOqjtBpl866A

 

 

*          *          *

 

LISAD

 

LISA 1. ANKEETKÜSITLUS GOOGLE FORMS’I PLATVORMIL

 

 

LISA 2. VEEBIAJAKIRJA ESTONIAN WORLD STIILIJUHEND

 

Alljärgnev on veebiajakirja Estonian World stiilijuhend (lühem versioon), mis on avaldatud veebiajakirja toimetuse loal.

*          *          *

Estonian World – short style guide

Estonian World (EW) is a global independent online magazine, founded in London in 2012 and headquartered in Tallinn, Estonia.

Estonian World was founded by three London-based Estonians, with the aim to make Estonia more well-known in the world. Approximately 75% of our readers are currently based abroad and 25% in Estonia (this number includes foreign expats who live in Estonia).

We cover stories in technology, business, science and the arts from a fair and balanced perspective, in a way that is accessible to Estonians and non-Estonians alike, thus serving as a global focal point for Estonians and those interested in the development of Estonia.

With over 55,000 followers in the social media, Estonian World is the most engaging media outlet about Estonia and Estonians that is published in English.

Style

Estonian World uses British spelling and vernacular.

When writing an article for EW, you have to always remember that our reader could be anyone around the world, who has never heard of Estonia, let alone is familiar with the local matters or names. What seems obvious for Estonian residents is not necessarily obvious for Estonian expats who have lived away for long time, let alone for those who have never visited the country.

The EW style draws inspiration from the quality Anglo-American media outlets, such as the Economist. The first requirement of the Economist is that it should be readily understandable. Clarity of writing usually follows clarity of thought. So think what you want to say, then say it as simply as possible. 

Be conversational, use everyday language, not that of spokesmen, lawyers or bureaucrats.

Every article should have a (catchy) headline and a short teaser/lead (one sentence for news, maximum two sentences for features) that attracts reader’s attention immediately. 

Your article should always answer the following about a story – who, what, where, when, why and how.

Keep the paragraphs short (three sentences per paragraph/one thought – one paragraph) and keep an overall structure coherent and well organised.

The article should have a clear focus. Too many different aspects make the article confusing. Avoid repeating yourself.

Think of your article as a book that has a clear narrative – there should be an obvious thread from the beginning to the end of the article. The article should end with an outlook or a strong quote.

Use a neutral style – Estonian World is not a marketing brochure! Focus on the facts without commenting or speculating.

Quotes should always be identified as such (who said what). Longer quotes could be put in indirect speech.